Uus häda: Ukrainal on hädasti vaja juurde õhutõrje süsteeme, aga neid pole kiiresti kusagilt võtta – seetõttu kasutatakse nö põlve otsas lahendusi

Sel talvel ulatub Ukraina kaitse Venemaa rakettide ja droonide vastu keerukatest mitme miljoni dollari väärtuses USA Patrioti süsteemidest kuni Svitlana Rudani, kahe lapse emani, kellel on 40-aastane vintpüss.

Venemaa on alustanud taas Ukraina infrastruktuuri laialdast pommitamist, korrates eelmise talve rünnakuid, mis viis massiliste elektrikatkestuste ja kortermajade hävitamiseni, vahendab Wall Street Journal.

Ukraina jagab nüüd oma õhutõrje erinevaid kihte, nõukogudeaegseid süsteeme ja lääne kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis suudavad alla tuua Venemaa parimad raketid, koos vabatahtlike gruppidega nagu Ruda, kes treenivad oma sihikuid kaugmaa droonidega, mida Moskva saadab kümneid.

Viimase nädala jooksul on Venemaa välja lasknud hulgaliselt rakette ja kaugmaadroone, mis on tabanud tsiviilpiirkondi mõnes Ukraina suurimas linnas. Ukraina väitel on raketi- ja droonirünnakud kahjustanud infrastruktuuri ja elumaju, tappes tsiviilelanikke.

President Volodõmõr Zelenski on Lääne juhtidele öelnud, et tema riik vajab õhutõrjesüsteeme rohkem kui muid relvi. Kuid USA-l ja tema liitlastel ei ole nende süsteemide suuri varusid ja nende tootmine võib võtta aastaid.

Ukraina sõda on proovilava õhutõrjesüsteemidele, mis on muutunud oluliseks, kuna droonid suurendavad õhus levivat ohtu ning rohkem riike ja sõjalisi grupeeringuid ehitavad üles oma rakettide arsenali. Nende suurenenud kasutamine suurendab ka tellimusi süsteeme tootvatele relvaettevõtetele.

„Keegi ei öelnud, et õhutõrje võidab konflikti, kuid selle puudumine toob kaotuse,” ütles mõttekoja Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse õhutõrjeprojekti juht Tom Karako.

Õhutõrje on olnud Ukraina jaoks ülioluline. See on tõrjunud raketid ja droonilöögid, takistades samal ajal Venemaa õhujõududel Ukraina taevas vaba liikumist, takistades neil sihikule võtmast linnu ja sõjaväge.

Ukraina õhujõud teatasid reedel, et riigi lõunaosas tulistati alla kolm Venemaa hävitajat Su-34, mis on üks edukamaid operatsioone Venemaa õhujõudude vastu pärast sõja algust.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnati sõnul saatis Venemaa möödunud talvel linnade ja infrastruktuuri pihta umbes 1000 raketti ja 1000 kaugmaa drooni. Ta ütles, et Ukraina tulistas neist alla umbes 70–75 protsenti.

Venemaa jätkab rakettide tootmist hoolimata ennustustest, et need saavad otsa. Ukraina sõjaväeluure agentuuri hinnangul suudab Venemaa iga kuu toota umbes 100 kahte erinevat tüüpi tiibraketti, neli hüperhelikiirusega ballistilist raketti ja viis tavalist ballistilist raketti.

Briti sõjaväeluure on teatanud, et arvab, et Venemaa on mitu kuud säästnud oma parimaid õhust lastavaid tiibrakette, et koguda talvekampaania jaoks „märkimisväärne varu”.

Lisaks lihtsalt kahju tekitamisele on Ukraina ja Lääne ametnike sõnul Moskva talvise pealetungi eesmärk tõenäoliselt ka Kiievi õhutõrjerakettide varude ärakasutamine, andes Vene õhujõududele rohkem vabadust maavägesid tabada.

Mõttekoja Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut (IISS) andmetel oli Ukrainal juba enne sõda suhteliselt hästi varustatud õhutõrjesüsteem, millel oli 403 maismaasüsteemi. Teiste riikide annetused on nüüdseks viinud selle arvu umbes 564-ni, hindab IISS. Ülejäänud Euroopas kokku on see näitaja veidi üle 1600.

Ukraina kõige keerukamate õhutõrjesüsteemide hulgas on viis RTX-i valmistatud pikamaa Patrioti patareid, mille on saatnud USA, Saksamaa ja Holland. Kiievis on ka SAMP/T süsteem, mille valmistas Euroopa raketispetsialist MBDA ja mille saatis Prantsusmaa. Mõlemad lääne süsteemid on võimelised tabama sihtmärke umbes 100 kilomeetri kaugusel.

USA õhujõudude erukindrali Philip Breedlove’i sõnul on need pikamaasüsteemid need, mida Ukraina kõige rohkem vajab, ja lisas, et Lääs pole andnud piisavalt.

„Vaadake, kui suur on Ukraina ja kui palju nad peavad kaitsma,” ütles ta.

Enamikul Ukraina läänepoolsetest õhutõrjesüsteemidest on keskmaa lennukaugus kuni umbes 40 kilomeetrit. Nende hulka kuuluvad mitmed USA Hawki süsteemid, vähemalt 20 NASAMS-i, mille on saatnud USA, Leedu ja Norra, ning vähemalt viis Saksamaa Iris-T-d.

Ukraina lühema laskekaugusega õhutõrje hõlmab vähemalt 50 roomikutel radariga juhitavat Gepardi kahurit ja rakette nagu USA Stinger ja Briti Starstreak.

Kiievis kasutatakse ka nõukogudeaegseid pika- ja keskmaasüsteeme. Kuigi need on olnud üldiselt edukad, on nende rakettide varu vastavalt IISS-i andmetele ammendunud. See on ajendanud Ukrainat ja USA-d tegema mõned vanad Nõukogude raketisüsteemid ümber Lääne rakettide tulistamiseks.

Selline hulk erinevaid süsteeme võib muuta Ukraina õhutõrje vähem tõhusaks, väidavad analüütikud. Sõjaväelased integreerivad tavaliselt õhutõrje süsteemid omavahel.

„Teil on vaja integreeritud tulejuhtimist, nii et midagi, mis kontrollib kõike, mis ütleb, et sa tulistad, sa ei tulista,” ütles õhutõrjeprojekti juht Karako.

Paljud Lääne süsteemid on osutunud tõhusaks, võimaldades nende tootjatel oma lahinguväljal saavutatud edusamme kiita ja tellimusi võita.

Septembris teatas Saksamaa Diehl Defense, et Iris-T süsteem tulistas alla kõik 110 tiibraketti, mida sihiti. Vahepeal on Patriot alla tulistanud mitu Venemaa hüperhelikiirusega raketti, mille kohta Moskva on varem öelnud, et nende vastu on võimatu kaitsta.

Ehkki need ei ole varustatud nii keerukate relvadega nagu Lääne hinnalised kaugmaa raketid, mängivad üksused nagu 49-aastase Ruda oma, mis on relvastatud suurekaliibriliste kuulipildujate ja vintpüssidega samuti olulist rolli lühema ulatusega õhuohtude tõrjumisel.

Kodused meeskonnad juhivad kõrgetel hoonetel kuulipildujaid ja patrullivad linnade servades pikap-autodele paigaldatud relvadega, mis tavaliselt sihivad droone.

Selle kuu alguses hävitas Ukraina õhutõrje ühe ööga 18 drooni. Enamiku neist võtsid maha mobiilsed üksused, ütles Zelenski sotsiaalmeedia Telegrami postituses.

Hiljutisel õhtul Kiievist väljas jälgis Ruda üksus – mis kannab ukraina keeles nime Mrija (unenägu) – taevas Shahede, Venemaa poolt kasutatavaid Iraani droone.

Kuulivestidesse ja kiivritesse riietatud meeskond töötab 24-tunnistes vahetustes, mille raames antakse liikmetele aega puhkamiseks. Meeskond kasutab öövaatlusseadmeid, termokaameraid ja tahvelarvuteid, mis edastavad drooni teekonna. Sellegipoolest näitab prožektorite kasutamine, kui algeline võib Ukraina kaitse selles muidu kõrgtehnoloogilises õhulahingus olla – meenutades II maailmasõja-aegseid pommirünnakuid.

Üksus kasutab aegunud relvi, sealhulgas 1933. aastal valmistatud Briti Maximi kuulipilduja koopiat.

Algselt üllatas Ukrainat Shahedi droonide rohkus ja õhutõrje paranedes on Venemaa oma taktikat kohandanud.

„Shahed lendas varem sirgjooneliselt ja nüüd muudavad nad suunda ja tulevad eri külgedelt,” ütles endine kohtunik Serhi Sas (67), kes aitas sõja alguses Mrija üksust kokku panna.

Venemaa on alustanud ka droonide mustaks värvimist, et neid oleks raskem märgata, ja katma neid süsinikuga, mis võib radarilaineid peegeldada, ütlesid Sas ja õhuväe pressiesindaja Ihnat.

Kaadrites hiljutisest Mrija üksuse allatulistamisest valgustab prožektor Shahedi veermikku, enne kui taevas helendab mitme relva jälitustulest. Seejärel droon plahvatab ja on kuulda rõõmuhõiskeid.

Ruda Kalašnikovi automaat oli üks relvadest, mis selle drooni pihta tulistas. Kuid kui rusud hakkasid alla kukkuma, pidi ta varju minema. Kui see oht möödus, jäi tähistamiseks vähe aega.

„Põnevus on mõneks sekundiks, sest teate, et neid on veel tulemas ja peate olema valvel,” ütles Ruda.

Kommentaarid
(Külastatud 480 korda, 1 külastust täna)