Venelastega võitlemise pausi ajal meenutas üks Ukraina püssimees, kuidas ta oli ühel päeval teel juuksurisse, kui ta värvati sõtta.
Kolm värbamisametnikku peatasid jässaka, hallipäise 47-aastase mehe tema väikese kodulinna juuksurisalongi ees, andsid talle korralduse autosse istuda ja pidasid teda kaks päeva kohalikus värbamiskeskuses pimedas ruumis kinni, kuni ta oli nõusolekule alla kirjutanud.
„Ma sain oma soengu väljaõppelaagris,” ütles ta.
Endine elektriinsener, keda tuntakse nüüd sõjaväekutsungi Dubok järgi, pakkus end sõjas tehnikuks. „Kuid selle töö saamiseks peate maksma altkäemaksu,” ütles ta. Selle asemel saadeti ta liituma kuudepikkuses raskes võitlusega kurnatud jalaväeüksusega. Tema 47. mehhaniseeritud brigaadi pataljon kaitseb Avdijivka linna Venemaa rünnakutelaine eest, mis on suurim praegune lahing Venemaa halastamatus sõjas Ukraina vastu.
„Füüsiliselt ma sellega hakkama ei saa,” ütles Dubok oma sõdimise kohta. „Olen sügavalt pettunud, et ma pole enam 20.”
Ukraina peab oma kaotustest räsitud armee uuesti üles ehitama. Jalaväes, mis näeb kõige rohkem surma ja vigastusi, valitseb pärast peaaegu kaks aastat kestnud vastupanu Venemaa täiemahulisele sissetungile krooniline meestepuudus.
Kõige motiveeritumad võitlejad läksid varakult vabatahtlikuna rindele. Need, kes pole tapetud ega haavatud, ütlevad sageli, et on kurnatud. Ukraina tugineb nüüd ridade täiendamiseks mobilisatsioonile ja mõnikord ka meeste kokku kogumisele. Samal ajal saab Venemaa oma suurte kaotuste korvamiseks kasutada palju suuremat elanikkonda.
Paljud sõdurid ja sõjaväeanalüütikud väidavad aga, et jõhker mobilisatsioonisüsteem ei värba tõhusalt Ukraina võitlejaid, ei taga vajalikku sõjaväelaste kogust ja kvaliteeti ega jaga koormust õiglaselt kogu Ukraina ühiskonna vahel.
Kombinatsioon korruptsioonist, eranditest ja poliitilisest ettevaatlikkusest on kaitsnud suurt osa Ukraina linnakeskklassist külmas ja porises kaevikus võitlemise eest. Pikal rindel on ebaproportsionaalselt suur osa mobiliseeritud meestest keskealised mehed nagu Dubok. Sageli on nad küladest ja väikelinnadest ning olid liiga vaesed, et end vabaks osta.
Veteransõdurid, kes on võidelnud alates 2022. aastast – mõned alates 2014. aastast, mil Venemaa esimest korda tungis Ukraina idaossa –, väljendavad pettumust, et uutel värvatutel on sageli füüsiliselt parim enne möödas.
„Asenduste kvaliteet ei ole hea. Nad on 43–50-aastased maamehed, mõnikord terviseprobleemidega,” rääkis Avdijivka lähedal võitlev kogenud jalaväelane.
Väsinud võitlejad märgivad kibedalt, et kui nad lähevad puhkusele suurlinnades nagu Kiiev või Dnipro, näevad nad 20-30-aastaseid töövõimelisi mehi külastamas jõusaale, baare ja stiilseid restorane.
„Meil ei ole ühiskonna täielikku mobiliseerimist,” ütles Ukraina mereväe eriüksuste droonioperaator, keda tuntakse kutsungi Dobro järgi. „Aga see on vajadus. Me ei saa ilma selleta hakkama.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eile teisipäeval, et sõjavägi nõuab temalt kuni 500 000 sõdurit juurde. Ta ütles, et otsust pole tehtud, nimetades seda teemat „väga tundlikuks”. Ta märkis, et ka paljud pikka aega võidelnud sõdurid vajavad ühel hetkel demobiliseerimist.
47-aastane Dubok ei protestinud ega osutanud vastupanu, kui ta värbamiskeskuses kinni peeti. „Käisin koolis koos kuttidega, kes mind töötlesid. Ma ei tahtnud neile probleeme tekitada,” sõnas ta. Ta oli igatahes mõelnud sõjaväkke minekule. „Aga mitte sellisel moel,” ütles ta.
Päeval, mil Dubok mobiliseeriti, jäi tema naine teda maasikate ja vahukoorega koju ootama. Nüüd jälgib ta rotte, kes Avdiivka ümbruse mudasel lahinguväljal surnukehadega pidutsevad. „Ma pole kunagi oma elus nii suuri rotte näinud,” ütles ta.
Ukrainas on palju lugusid meestest, kes on tänaval kõndinud ja kelle värbamisametnikud on kinni pidanud. Mõned juhtumid on filmitud ja internetti pandud. „See on ebaseaduslik. Nad saavad välja anda ainult teatisi, mitte inimesi kinni pidada,” ütles Dnipro advokaat Serhi Parohnenko, kelle klientide hulgas on mehi, kes vaidlustavad nende värbamise.
Kaitseministeeriumi ametnik tunnistas mõne kohaliku värbamispersonali rikkumisi, kuid ütles, et liiga paljud kodanikud eiravad oma sõjaväe kutset.
Jalaväele tahtejõuliste värbajate leidmine on praeguses pingelise sõja faasis eriti keeruline. Lääne hääbuv toetus Ukrainale muudab riigi meeleolu tumedamaks ja rindelahingu veelgi hirmutavamaks.
Kasvav USA vabariiklaste opositsioon parlamendis Kongressis on hoidnud tagasi USA sõjalist ja rahalist abi. Euroopa Liidu abi takistab Ungari, mille juhil Viktor Orbanil on Moskvaga pikka aega soojad suhted.
Lääneriikide relvade ja laskemoona tarned on järsult aeglustunud. Venemaa on taastanud selge eelise suurtükiväe tulejõu osas, kus Ukrainal oli veel selle aasta alguses võrdne seis.
Ukraina relvajõududes teenib umbes 800 000 inimest, ütles kaitseminister Rustem Umerov hiljuti. Sõja ohvrid on rangelt hoitud saladus, kuid Ukrainat ümbritsevad haiglad ja surnuaiad näitavad kõrget hinda, mida riik maksab Venemaa vallutuskatsele vastu seismise eest.
Paberil on Ukrainal endiselt suur potentsiaalse isikkoosseisu reserv, kus on mitu miljonit 20-30-aastast meessoost elanikku, kes pole veel võidelnud. Sõjavägi pole seni alla 27-aastaseid mehi kutsunud, kuigi parlament on lubanud kehtestada madalama vanusepiiri 25. Mobilisatsiooni alt on välja jäetud mitme lapse isad, puuetega inimeste hooldajad ja võtmesektorite töötajad.
Ukraina valitsus lootis, et selle suve vasturünnak, mille eesmärk on vallutada tagasi osad Venemaa okupeeritud territooriumid, aitab palju kaasa sõja võitmise suunas ja välistab vajaduse poliitiliselt ebapopulaarse otsuse järele Kiievis rohkemate noorte kaasamiseks.
Selle asemel tegid Ukraina rünnakväed Venemaa tugevalt kindlustatud liinidele vähe mõrasid. Ohvrid suurendasid jalaväe kaotusi Bahmuti linna kurnavas 10-kuulises kaitses, mis langes sel kevadel Vene vägede kätte.
„Kurvad uudised rindelt heidutavad kodanikke liitumast,” ütles droonioperaator Dobro. Ta ütles, et Ukraina armee ülemad, kes kasutavad kulukaid nõukogude stiilis frontaalrünnakute taktikaid, suurendavad inimestes hirmu sõjaväeteenistuse ees. „Nüüd mõistavad inimesed, et kui soovite elada sõja lõpuni, ei tohiks te jalaväkke minna.”
Ukraina armee reklaamid tunnistavad inimeste hirmu. Värbamisplakatitel öeldakse inimestele, et „on julge tunnistada oma hirme”.
Teadmata hulk ukrainlasi on mobilisatsiooni vältimiseks riigist lahkunud, makstes altkäemaksu, et saaks piiri ületada. Ukraina sõjaaja seadused keelavad enamikul 18–60-aastastel meestel välismaale reisida. Erandid hõlmavad mehi, kes on meditsiiniliselt kõlbmatud, heategevusorganisatsioonide vabatahtlikud ja mõned töö pärast.
Käesoleva, 2023. aasta alguses maksis 30-aastane Odessa arhitekt arstile umbes 7600 dollarit altkäemaksu, mis moodustab üle poole tema säästudest, et saada tervisetõend, mis vabastaks ta mobilisatsioonist. Seejärel pakkis ta oma asjad autosse ja sõitis üle piiri Moldovasse. „Ma toetan Ukrainat. See on suurepärane riik suurepäraste inimestega,” sõnas ta. „Aga ma ei taha surra.”
Nüüd elab ta Lõuna-Euroopas ja ütles, et mõned tema sõprussuhted Ukrainas on tema otsuse tõttu purunenud. Teised sõbrad on talle öelnud, et tal vedas, et välismaale pääses. Ta ütles, et annetab raha Ukrainasse jäänud sõprade toetamiseks.
Suurim korruptsiooniprobleem on värbamiskontorites. Teated ametnike kohta, kes võtsid altkäemaksu meeste sõjaväest vabastamiseks olid nii laialt levinud, et Zelenski vallandas augustis kõik 24 piirkondlikku värbamisjuhti. Kuid valitsus ei ole veel teatanud värbamise põhjalikumast ümberkorraldamisest, hoolimata kuudepikkusest muudatuste vajadusest rääkimisest.
Ukraina kaitseministeeriumi reformiideede hulka kuulub erasektorist värbamisfirmade palkamine, võitlusealiste meeste riikliku digiregistri loomine, et värbamine oleks läbipaistvam ja kõrvalehoidumine raskem, ka naiste registreerimine ning inimeste otsene kandideerimine relvajõudude ametikohtadele, mis vastavad nende oskustele ja kvalifikatsioonile.
40ndates eluaastates kandidaatide suur arv on neid koolitada aitavate lääneriikide liitlaste seas hämmingut tekitanud. „Ukraina on teinud teadliku otsuse mobiliseerida konfliktideks küpsemaid inimesi,” ütles Briti armee ülem kindral Patrick Sanders hiljuti Ühendkuningriigi parlamendis. „Nad kaitsevad oma noori mehi ja naisi majanduse tuleviku nimel,” ütles ta.
Teised põhjused on vähem heategevuslikud. „Vanuse ja geograafia erapoolikus tuleneb korruptsioonist,” ütles sõjaväeanalüütik ja Ukraina armee erukindral Ihor Romanenko. Suurlinnade noored saavad endale sagedamini altkäemaksu lubada, suurettevõtted aga saavad oma töötajaid mobilisatsiooni eest kaitsta, ütles ta. Ukraina maapiirkondades, kus elanikkond vananeb, on raskem mobilisatsioonist hoiduda. „Külas tunnevad kõik kõiki,” ütles ta.
„Eriti jalaväes on üle 35-aastastel väiksem potentsiaal oma missiooni täitmiseks kui noorematel meestel,” ütles Romanenko. „Muidugi tuleb noorsugu säilitada. Kuid meie riik võitleb oma olemasolu eest.”
