Soome asjatundja peab usutavaks Vene sõjaplaani, mis lekkis Saksa meedia kaudu

Saksa väljaanne Bild teatas 14. detsembril Venemaa presidendi Vladimir Putini sõjaplaanist Ukrainas.

Bildi saadud luureandmete kohaselt kavatseb Venemaa 2024. aasta jooksul üle võtta Donbassi, sealhulgas Kramatorski, Slovjanski ja Lõmani linnad.

Aasta 2026 lõpuks on Venemaa eesmärk edasi liikuda läände. Eesmärk on võimalusel üle võtta miljonilinn Harkiv.

Soome kaitseväe peastaabi endine luureülem, rahvasaadik Pekka Toveri  leiab, et sõjaplaan on realistlik.

See kõlab üsna loogiliselt. Venemaa üritas tookord eelmise aasta veebruaris kiiret ülevõtmist. Selgus, et Venemaa relvajõud pole kiireks Saksa-tüüpi välksõjaks valmis, ütles Toveri väljaandele Iltalehti.

Venemaa oskusteabest ei piisa kiireks mehhaniseeritud sõjapidamiseks, märgib Toveri.

Seetõttu kõlab selline plaan, võtta alad jupikaupa üle, nende sõjapidamise stiili juures mõistlikumalt, ütleb Toveri.

Venemaa pidi Kiievi alt taganema 2022. aasta kevadel pärast varustuse kokkuvarisemist. 2022. aasta suvel alustas Venemaa pealetungi Donbassis, kuid tulemusteta. Eelmisel talvel läks Venemaa uuele pealetungile. Tohutud ohvrid ei andnud muud tulemust kui varemeis Bahmuti linna vallutamine.

Aeglane suurtükisõda Venemaale aga sobib. Suurtükivägi on selle tugevus ja Putin on valmis ohverdama oma jalaväge.

Jupikaupa võetakse alad üle ja siis, kui üle võetud, liigutakse edasi suurtükiväe, õhutõrje ja toetussüsteemidega, kirjeldab Toveri edasiminekut.

Veel okupeerimata Donetski ja Luhanski oblasti osad on endiselt Putini lähim sihtmärk. Kui Venemaa need vallutab, annab see võimaluse edasi rühkida Harkivi suunas, usub Toveri.

Bildi andmetel sobib Dnipro jõgi Venemaale rindejooneks lõunas. Selle ületamist on peetud liiga keerukaks, hindab Toveri.

Bildi artikkel ei paljasta, kes on selle allikad ja kust info pärineb. Toveri sõnul on allikate usaldusväärsust raske hinnata.

See võib olla sakslaste või ameeriklaste analüüs venelaste plaanide kohta.

Kui lekkinud info allikas on Venemaal, siis „see on päris tõsine asi, sest siis on Venemaa infoallikas ohus,” sõnab Toveri.

Luureteenistused kaitsevad omaenda allikaid, mis annavad teavet teiselt poolt.

Siis kui see avalikkuse ette jõuab, on venelastel lihtne otsustada, et see info saab tulla ainult sellest või teisest allikast ja see kanal sulgub, ütleb Toveri.

Kui keegi peaks infot otse Vene allikast lekitama, oleks see päris suur jama, resümeerib ta.

Bildi andmetel põhineb Venemaa sõjaplaan hinnangul, et see peaks aastas vastu 100 000 sõduri kaotusele. Ka sõjatööstus peaks kogu aeg arenema.

Toveri kahtleb, kas Venemaa kannatab veel kaua nii suuri kaotusi. Kõik sõjad hakkavad varem või hiljem ühiskonda sööma, lisab ta.

Afganistani sõda muutus Nõukogude Liidule väljakannatamatuks, kuigi kaotused olid palju väiksemad kui Venemaal Ukrainas, meenutab Toveri.

Putin on karmistanud sotsiaalset korda, mistõttu suudab Venemaa taluda ka suuri kaotusi. Laiaulatuslik, mitu aastat kestev kurnamissõda ähvardaks endiselt ka Venemaad. Toveri lisab, et kaotusi kaitsesõjas talutakse paremini kui kaotusi ründesõjas, mida peetakse mõttetuks.

Ühiskond hakkab tasapisi murenema, julgeksin kahtlustada, ütleb Toveri.

Ameerika väljaande New York Times andmetel on Putin näidanud üles valmisoleku märke relvarahu läbirääkimisteks. Väljaande allikad on kaks endist kõrget Venemaa ametnikku, kes tegutsevad presidendi mitteametlike sõnumitoojatena.

Toveri arvab, et Putinile sobiks relvarahu. See oleks taktikaline käik, mille eesmärk oleks võita aega sõjalise jõu taastamiseks.

Kuigi Venemaa on suutnud oma kaitsetööstust kasvatada, ei suuda ta Toveri sõnul praegu täielikult kompenseerida Ukrainas kantud kaotusi ja materiaalseid kaotusi.

Paus oleks hea, et saaks koguda materjali ja relvi, et varustada uusi vägesid, eriti kui samal ajal lõpetaks Lääs Ukraina toetamise, mõtiskleb Toveri.

Toveri samas ei usaldaks relvarahu. Hoopis teine ​​asi oleks siis, kui Lääs annaks rahulepinguga seoses Ukrainale usutavad julgeolekugarantiid, mis takistaksid Venemaal uuesti rünnata.

Palju oleneb USA presidendivalimistest, mis toimuvad 2024. aasta novembris.

Kui Joe Biden jätkab presidendina, võib USA Toveri sõnul Ukrainale isegi julgeolekugarantiid anda. Kui Donald Trump või mõni muu vabariiklane võidab, on oht, et Ameerika toetus lõpeb.

Siis jääks Ukraina toetamine eurooplaste kanda, kui oleks poliitilist tahet seda teha ilma USA juhtimiseta.

Kas Ukraina suudab ilma välise toetuseta ära hoida Venemaa edasitungi?

Mõlemat on vaja. Ukraina peab ise võtma ette otsustavaid meetmeid. Lõpuks on nad alustanud ettevalmistusi mobilisatsiooni käivitamiseks. Nende oma kaitsetööstus tuleb käima panna, sõnab Toveri.

Aga jah, seda läänepoolset tuge on vaja nii ukrainlaste koolitamisel kui ka Ukraina kaitsetööstuse võimekuse parandamisel, lisab ta.

Kommentaarid
(Külastatud 25,390 korda, 1 külastust täna)