Neli Saksa mõjukat intellektuaali on tulnud välja ootamatu rahu ettepanekuga Ukrainale. Seda peaks tõsiselt võtma, vahendab Berliner Zeitung.
Tänavu augusti lõpus esitasid neli tuntud Saksa intellektuaali rahuplaani, kuidas Ukraina sõda saaks lõpetada relvarahu ja sellele järgnevate rahuläbirääkimiste teel. See on vaieldamatult kõige põhjalikum ja murrangulisem rahuettepanek, mille mis tahes valitsus, rahvusvaheline organisatsioon või, nagu siin, eraisikud on teinud alates sõja algusest 18 kuud tagasi.
See ettepanek tuleb Ukraina sõja äärmiselt kriitilisel ajal. Ukraina vastupealetungi võimaliku ebaõnnestumise ja sellega kaasneva Ukraina relvajõudude nõrgenemise tõttu võib NATO lähikuudel ja võib-olla ka lähinädalatel olla silmitsi otsusega kas uuesti eskaleerida sõda Venemaa vastu või minna läbirääkimiste teed.
Sõja jätkamise otsusega kaasneb aga tohutu oht, et sellest võib üha enam areneda otsene NATO-Venemaa vastasseis. See mitte ainult ei tooks Ukraina rahvale kaasa täiendavaid kannatusi, vaid tooks maailma ka sammu võrra lähemale tuumasõjale. Seega jääb üle vaid loota, et terve mõistus võidab ning NATO ja Ukraina otsustavad vahetute rahuläbirääkimistega relvarahu kasuks. Saksa üksikasjalik rahuettepanek on nüüd näidanud teed selle saavutamiseks. Seetõttu on ülimalt kiireloomuline tuua see rahuettepanek poliitiliste otsustajate tähelepanu alla kogu maailmas ja saavutada sellele avalikkuse toetus.
Seni on Ukraina sõja kohta rahuettepanekuid teinud nii Hiina, Aafrika Liit, Brasiilia, Mehhiko, Indoneesia kui ka Vatikan. Türgi ja Iisrael on samuti teinud rahualgatusi. Seetõttu on šokeeriv, et Euroopa Liit, kes ise on selles sõjaga sügavalt seotud, ei ole veel teinud ühtegi ettepanekut selle kohta, kuidas saaks selle sõja poliitilise lahenduse abil lõpetada. Kui välja arvata Itaalia endise peaministri Draghi aasta tagasi tehtud ettepanek, ei ole ükski EL-i liikmesriik oma rahualgatust mingil kujul ette võtnud. Kahjuks kehtib see ka Saksamaa valitsuse kohta.
Praegusel Euroopa jaoks kõige ohtlikumal ajal näib Euroopa Liit olevat langenud poliitilisse halvatusse. Sellel pole Ukraina sõja jaoks oma selget strateegiat ega ka ideid selle kohta, milline võiks rahumeelne Euroopa välja näha pärast seda sõda. Justkui poleks see vana manner midagi õppinud kahe maailmasõja kohutavatest kogemustest, mis, nagu Ukraina sõdagi, peeti peamiselt Euroopa pinnal. Inimesed hoiavad kinni maksimaalsetest nõudmistest ja šokeerivast mõttest, et neid on võimalik saavutada ainult lahinguväljal. Arvestamata asjaoluga, et Ukrainat veristatakse sõna otseses mõttes. ELi poliitika näib olevat kurt poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede suhtes Euroopa ja kogu maailma inimestele ning tohututele ohtudele, mida sõja laienemine tervele inimkonnale kaasa tooks.
Selle taustal saab selgeks, miks on nii üksikasjalik Saksa rahuettepanek just praegu nii oluline. Ta murrab katastroofilist veendumust, et sõjalised võidud võivad tuua rahu, ja selle asemel visandab viise, kuidas poliitiliste läbirääkimiste kaudu sellele sõjale rahumeelne lahendus leida. Praegu Euroopa poliitikas, meedias ja ka mõttekodades valitsevas sõjakas õhkkonnas nõuab see nende ettepanekute algatajatelt märkimisväärset isiklikku julgust.
Ka see rahuettepanek lähtub Lääne seisukohast, et Venemaa on alustanud ebaseaduslikku agressioonisõda ning Ukrainal on täielik õigus end sõjaliselt kaitsta ja välistoetust vastu võtta. Kuid nad astuvad otsustava sammu edasi, rõhutades, et see „ei vabasta Kiievi valitsust ega seda toetavaid riike õiglase ja püsiva rahu saavutamise poliitilise edendamise vajadusest”. Kuna pärast 18 kuud on sõda jõudnud väga hävitavasse etappi, kus võitjaid ei saa enam olla, on kõigilt sõdivatelt osapooltelt ja nende toetajatelt nõutud pühendumus rahu poliitilise lahenduse otsimisel muutunud veelgi pakilisemaks.
Algatajad nõuavad viivitamatut relvarahu olemasoleval rindejoonel, aga samal ajal ka rahuläbirääkimiste alustamist, et vältida selle relvarahuliini ja seeläbi kogu konflikti „külmumist”. Et rahuläbirääkimisi pikkade poliitiliste manöövritega mitte edasi lükata, pakuvad nad välja läbirääkimiste teel lahendused konflikti vastuolulistele põhiprobleemidele: neutraalne Ukraina, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse julgeolekugarantiid ning poliitiline lahendus Luhanski, Donetski, Zaporižja ja Hersoni oblastite ning Krimmi tulevase staatuse jaoks. Läbirääkimised peaksid põhinema 2022. aasta märtsis peetud Vene-Ukraina rahuläbirääkimistel ning võtma arvesse Ukraina tolleaegses Istanbuli rahutippkohtumise seisukohavõtu dokumendis toodud punkte.
See nüüd Saksamaalt tulev rahuettepanek täiendab juba pakutud mitte-Euroopa rahuettepanekuid. Nagu nemadki, eeldab ta, et arvesse tuleb võtta ka Venemaa julgeolekuhuve, mis on välja toodud Venemaa 17. detsembri 2021. aasta kirjas NATO-le ja USA-le. Vastupidiselt EL-i poliitilisele arvamusele jagavad Saksamaa rahuettepaneku algatajad mitte-lääneriikide hinnangut, et Venemaa president Putin on väga valmis läbi rääkima.
See ei tähenda, et läbirääkimiste positsioonid oleksid lähenenud. Nagu kõigi teiste rahuläbirääkimiste puhul, tuleb ka Ukraina sõja puhul hoolikalt läbi rääkida sõdivate poolte ja neid toetavate riikide vastandlikud huvid. See saab olema äärmiselt raske, sest konflikti osapoolte vahel puudub usaldus. Rahuläbirääkimised toimuvad sõjavaenlaste, mitte sõprade vahel. Sellegipoolest on läbirääkimistel saavutatud rahu saavutamiseks kavandatud tee suur eelis kõigi edasiste katsete ees sõjaliselt jõustatud lahenduse saavutamiseks.
Seetõttu peaks olema ELi riikide endi huvides võtta see rahuettepanek võimalikult kiiresti vastu. Sest EL on see, kes selles sõjas kaotab. Sellele jäävad sõjakulud ja hävitatud, vaesunud ja rahvast tühjeneva Ukraina pikaajalised kulud. Kaua pärast seda, kui USA on taas üle Atlandi ookeani taganenud, seisab EL jätkuvalt silmitsi paljude maailma kriisipiirkondadega tema vahetus läheduses. Samuti saab EL-i majandus enim kannatada nii tooraine kallinemise, müügiturgude kaotuse kui ka Aasia kasvupiirkondadesse suunduvate otseste kaubateede blokeerimise ning omapoolsete sanktsioonide tõttu.
Ja tuleb vaid õigesti lugeda BRICS+ tippkohtumise, Shanghai koostööorganisatsiooni ja nüüd ka G20 tippkohtumise märke, et mõista, et mitte Venemaa pole isoleeritud, vaid ELi mõju rahvusvaheliselt üha enam kahaneb. ELi jaoks on Ukraina sõda tema rahvusvahelistes suhetes tohutu koorem. EL vajab kiiresti rahu ja Saksamaa rahuettepanekut tuleks vaadelda kui võimalust muuta Euroopa välispoliitika fookus sõjalt rahule.
Saksa rahuettepaneku juures torkab silma see, kui palju see tugineb ÜRO-le, et selle elluviimisel on otsustav roll. Sellest lähtuvalt tuleks ÜRO Julgeolekunõukogus otsustada laiaulatusliku relvarahu raamtingimused ning tagada ÜRO rahuvalvajate poolt demilitariseerimise jälgimine Venemaa poolt okupeeritud aladel ja relvarahu ajal.
Rahuläbirääkimised peaksid toimuma ÜRO peasekretäri või tema määratud ülemkomissari juhtimisel. Kuna ÜRO, ÜRO Julgeolekunõukogu ja ÜRO peasekretär on selles konfliktis mänginud üsna pettumust valmistavat rolli, panevad need ettepanekud kindlasti paljud vaatlejad naerma.
Ja ometi võib see ettepanek olla kaugeleulatuv, isegi ülemaailmse tähtsusega. See tooks kaasa selle maailmaorganisatsiooni taastamise, mis on maailmarahu säilitamisel nii oluline ja keskse tähtsusega. See tähendab, et liikmesriikide erinevad rahuettepanekud ja rahualgatused saaksid sellesse kogusse koonduda, mitte rahu nimel konkureerivate, vaid üksteist tugevdavate jõududena. Sellist ÜRO tugevdamist ja sellega kaasnevat ÜRO põhikirja universaalsuse taaskinnitamist tervitab kindlasti valdav enamus liikmesriike. See Saksa rahuettepanek võiks sellesse otsustava panuse anda.
ÜRO ja ÜRO põhikiri loodi vastuseks Saksamaa kuritegudele Teise maailmasõja ajal. Sellesse kantud kohustus konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida kehtib seega teatud määral Saksamaa suhtes. See Saksa rahuettepanek täidab Saksamaa erilise kohustuse. Kui tahame Ukraina sõda rahumeelselt lõpetada, pole sellele rahuettepanekule alternatiive.
Alla kirjutanud:
Professor dr. Peter Brandt, professor Dr. Hajo Funke, erukindral Harald Kujat, professor Dr. h.c. Horst Teltschik.
