„Niisiis, kui te juhiksite NATOt. Kui te oleksite näiteks Joe Biden, siis milline oleks teie järgmine samm Ukraina sõjas? Mida te teeksite?” küsis Tucker Carlson hiljutises intervjuus Ungari peaministrilt Viktor Orbanilt.
„Rahu. Kohe. Kutsuks Trumpi tagasi,” ütles peaminister naerdes, „see on ainus väljapääs.”
„Kutsuks Trumpi tagasi?” küsis Carlson.
Orban kordas: „Kutsuks Trumpi tagasi.”
Läheb kaua aega, enne kui Trump tagasi kutsutakse. Vahepeal on Bideni valitsusel aega, et raha ja varusid põletada, kirjutab analüütik Bradley Delvin väljaandes American Conservative.
Teisipäeval teatas Bideni valitsus järjekordsest sõjalisest abipaketist väärtusega 250 miljonit dollarit. „See pakett sisaldab olulisi võimeid Ukraina abistamiseks lahinguväljal,” väitis välisminister Antony Blinken 29. augusti pressiteates. Pakett sisaldab suure mobiilsusega suurtükiväe raketisüsteemide (HIMARS) rakette, õhutõrjerakette AIM-9M, 155 mm ja 105 mm suurtükimoona USA haubitsatele, Javeline, miinitõrjevarustust, lammutusvarustust, enam kui 3 miljonit ühikut „väikerelvade laskemoona”, samuti teenuste ja väljaõppe rahastamist.
„Venemaa jätkab iga päev jõhkrat vallutussõda, mis on tapnud palju Ukraina tsiviilelanikke ja sundinud ümber asuma miljoneid inimesi,” jätkas Blinken. „Venemaa alustas seda sõda ja võib selle igal ajal lõpetada, viies oma väed Ukrainast välja ja peatades jõhkrad rünnakud. Kuni seda ei tehta, seisavad USA ning meie liitlased ja partnerid Ukrainaga ühtsena, nii kaua kui vaja.”
Nagu on selgeks saanud, toetavad võimud Ukrainat ühtselt.
Eelmisel nädalal kinnitasid mitmed vabariiklaste presidendikandidaadiks kandideerijad Milwaukees oma liikmelisust klubis. „Venemaa võit on Hiina võit. Me peame seda teadma. Ukraina on meie jaoks esimene kaitseliin,” väitis Nikki Haley. „Ta [Vivek Ramaswamy] tahab anda Ukraina Venemaale, ta tahab lasta Hiinal Taiwani neelata, ta tahab minna ja lõpetada Iisraeli rahastamine.” (Hiljem Haley ja Ramaswamy vahelises debatis Iisraeli abistamise kohta väitis Haley: „Asi pole selles, et Iisrael vajab Ameerikat, Ameerika vajab Iisraeli” – see on üsna kummaline argument abi andmiseks.)
Argument on selles, et kui USA ei kaitse Ukrainat, tungib Hiina Taiwani. See on argument, mille alusel Haley, Pence ja paljud teised vabariiklased toetavad jätkuvat abi Ukrainale. Arvestada ei saa aga sellega, et kui Hiina lähiaastatel Taiwani suhtes midagi ette võtab, muudavad Ukraina abistamisega juba vähenenud varud Taiwani abistamise keerulisemaks ja kulukamaks, kui poliitikakujundajad seda teha otsustavad. Iraagis ja Afganistanis kaotanud poliitilised ringkonnad loovad aluse lüüasaamiseks veel kahes sõjas Venemaa ja Hiina vastu – mõlemad tuumariigid, pannes ohtu kogu inimtsivilisatsiooni.
Et täita oma lubadust võidelda Venemaaga kuni viimase ukrainlaseni, kasutas Bideni valitsus erakordset võimalust ehk nn Presidential Drawdown Authority, mis võimaldab presidendil võtta abistamiseks vahendeid olemasolevatest kaitseministeeriumi Pentagoni varudest kuni summani, mille kongress viimases voorus eelnevalt kindlaks määras. Varem oli erakorralise väljamakse aastane ülemmäär 100 miljonit dollarit; kuid 2022. aasta mais hääletasid Kongressi mõlema partei liikmed aastase ülemmäära suurendamise poolt 11 miljardile dollarile. Seetõttu pole üllatav, et Bideni valitsus on kasutanud seda õigust rohkem kui neljakümnel korral, et väljastada kuni 23 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi.
Kokku on USA seni Ukrainale antud sõjalise abi väärtuseks üle 41 miljardi dollari. USA on Ukraina kaitseks eraldanud kokku üle 100 miljardi dollari.
Kuid ostude ja ülalpidamise eest vastutav kaitseministri asetäitja William LaPlante ütleb, et karta pole midagi. LaPlante on öelnud, et nii kaitseminister Lloyd Austin kui ka staabiülemate ühendjuht Mark Milley kaaluvad Ukraina abi iga vooru mõju USA sõjalisele valmisolekule. „Nii et kui see on varudest võetud, on tehtud hinnang, (et) saame seda teha ja riski maandada.”
Aasta enne viimast abipaketti Ukrainale hoiatas Wall Street Journal, et USA poolt Ukrainale antav abi kahandab olemasolevaid sõjalisi varusid.
Vastavalt Wall Street Journali 29. augusti 2022 ülevaatele: „Viimastel nädalatel on 155-millimeetrise lahingumoona tase USA sõjaväeladudes muutunud ebamugavalt madalaks,” ütles üks kaitseametnik. Tase ei ole veel kriitiline, sest USA ei osale üheski suuremas sõjalises konfliktis, lisas ametnik. „See ei ole tasemel, mida me tahaksime lahingusse minnes,” ütles kaitseametnik.”
Ülevaates kirjeldati üksikasjalikult USA haubitsate jaoks kasutatavate 155 mm suurtükimürskude varude ammendumist ja selgus, et põhjus, miks USA varustab ukrainlasi nii 155 mm kui ka 105 mm mürskudega, on see, et USA-l pole lihtsalt piisavaid 155 mm mürskude varusid.
Wall Street Journal lisas, et varude probleem nagu 155 mm mürskude puhul ei ole kiirelt lahendatav: „USA-s kulub laskemoona tootmiseks tellimuse esitamisest tööstuse ametniku sõnul 13–18 kuud. Keerulisemate relvade, näiteks rakettide ja droonide varude täiendamine võib võtta palju kauem aega.”
Sellest ajast alates on USA suutnud suurendada oma 155 mm mürskude tootmist 24 000-ni kuus, võrreldes 14 000-ga kuus enne Ukraina sõda. Seni on aga USA andnud Ukrainale 2 miljonit 155 mm suurtükimürsku ja kui Ukraina abi jätkub praeguses tempos, ei tundu praegune 155 mm mürskude tootmise tase olevat piisav, et säilitada USA varude tase, rääkimata selle taastamisest sõjaeelsele tasemele.
Ukraina sõda kurnab meie 155 mm mürskude taset, mis ei ilmne mitte ainult 155 mm moona jätkuvas asendamises 105 mm moonaga, vaid ka Bideni valitsuse otsuses anda ukrainlastele roheline tuli kobarlahingumoonaga, mis on keelatud enam kui 100 riigis. Valge Maja väitis, et kavatseb kasutada kobarlahingumoona „sillana”, samal ajal kui mürskude tootmine hoogustub. „Ma arvan, et suudame jätkata ukrainlaste laskemoonaga varustamist pikka aega,” ütles armeeminister Christine Wormuth juulis ajakirjanduse liikmetele, kuid tunnistas: „Ma arvan, et nad kavatsevad jätkata ka mõnda aega [kobarlahingumoona] kasutamist.”
Nagu American Conservative varem kirjutas, on Ukrainale antav abi raskendanud USA muud tüüpi relvade tarneid ja relvatootjad näevad vaeva, et sammu pidada vajaliku asendamise kiirusega. USA on andnud Ukrainale tuhandeid õlalt lastavaid raketiheitjaid Javelin, mis firma Raytheon Technologies tegevjuhi Greg Hayesi sõnul 2022. aasta detsembris moodustas „viie aasta Javelini toodangu”.
Javelinide ja muude relvasüsteemide tootmise edasine suurendamine on osutunud keeruliseks. Tarneahela probleemid on viinud nii lihtsate kui ka keerukate komponentide pideva puuduseni – sõjaväel on isegi raskusi kuullaagrite kättesaamisega. Tootmist on pärssinud ka tööjõupuudus.
Pentagon pühendas eelmisel aastal nende probleemide lahendamiseks 2 miljardit dollarit, kuid isegi täiendava rahastamise korral võib püsiva lisavõimsuse loomine võtta mitu aastat isegi mõnede lihtsamate süsteemide jaoks, mida USA on Ukrainale andnud. See tõsiasi ajendas USA Euroopa õhujõudude (USAFE) ülemat kindral James Heckerit vaid nädalaid tagasi Londonis ülemaailmsel õhu- ja kosmosepealike konverentsil väitma, et USA varud on „ohtlikult vähenenud”, kuna valitsus nõuab Ukraina toetamist. Heckeri sõnul pole probleemil „lühiajalisi” lahendusi. „Meil pole praegu seda, mis meil oli külma sõja ajal,” ütles ta. „Nüüd on lisaks see, et me anname ukrainlastele palju laskemoona ära – ma arvan, et see on täpselt see, mida me tegema peame –, kuid nüüd oleme ohtlikult madalal ja mõnikord isegi liiga madalal, et meil pole piisavalt.”
Need puudused takistavad USA võimet tulla toime Hiina võimaliku sissetungiga Taiwani. Ameerika uuendamise keskuse (CRA) koostatud ülevaade kinnitab, et „paljud relvasüsteemid, mida USA Ukrainale tarnib, on ka Taiwanile vajalikud Hiina sissetungi ärahoidmiseks või võitmiseks. Praegu on Taiwani relvatarnete puudujääk umbes 19 miljardi dollari väärtuses, mis on osaliselt põhjustatud sellest, et USA seab prioriteediks relvatarned Ukrainale. Paljusid samu Ukrainale tarnitavaid relvasüsteeme (Harpoon-raketid, HIMARS-raketid jne) vajavad ka Taiwan ja teised Ida-Aasia partnerid, luues tõelisi kompromisse USA võime puhul Hiina agressiooni heidutada.”
Kaitsetööstusbaas on hädas Ukrainale relvade tootmisega isegi lisaraha ja Washingtoni abiga. Pole üllatav, et see ebaõnnestub sektorites ilma täiendavate ressursside ja fookuseta, eriti kui Hiina peaks Taiwani ründama. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse läbi viidud USA ja Hiina vahelised sõjamängud Taiwani teemal näitasid, et USA-l saavad tõenäoliselt nädala jooksul pikamaa laevavastased raketid otsa.
Mis on hiinlastele olulisem, kui nad kaaluvad Taiwani suhtes sammu astumist: sõnumid – Ameerika seisab koos Ukrainaga – või Hiina varude võimsus võrreldes Taiwani ja USA omaga? Kui ukrainlastele antakse abi jätkuvalt USA enda valmisoleku arvelt, võib maailm sellele hirmuäratavale küsimusele peagi vastuse saada.
