Ukraina ametnikud on viimastel nädalatel astunud mitmeid samme, et suurendada enam kui kaks aastat kestnud kurnava sõja tõttu ammendunud armee ridu. Valitsus võttis vastu uue mobilisatsiooniseaduse eelnõu, mille eesmärk on sõjaväelaste arvu suurendamine, ja on tugevdanud piirivalve patrulle, et püüda kinni mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid.
Nüüd võtavad ametnikud sihikule mehed, kes on juba riigist lahkunud. Sel nädalal teatas valitsus, et Ukraina saatkonnad on peatanud uute passide väljastamise ja muude konsulaarteenuste osutamise välismaal elavatele sõjaväeeas meestele, vahendab New York Times.
18–60-aastastel meestel keelati pärast Venemaa sissetungi algust 2022. aastal riigist lahkuda, kuid mõned viibisid välismaal enne reegli jõustumist ja teised on pärast seda ebaseaduslikult lahkunud.
Valitsus ütles, et konsulaarteenuste peatamisega vastab ta ühiskonna õigluse nõudmistele.
Uued reeglid jäävad kehtima kuni uue mobilisatsiooniseaduse jõustumiseni 18. mail. Ukraina välisministeerium teatas, et on alles väljatöötamisel üksikasjad selle kohta, milliseid teenuseid hakatakse osutama pärast laiema mobilisatsiooniseaduse jõustumist, kuid selle sõnum oli selge: kui olete terve ja suudate võidelda, tulge koju ja astuge sõjaväkke.
„Kuidas see praegu välja näeb: teenistusealine mees läks välismaale, näidates oma riigile, et ta ei hooli selle püsimisest, ja siis tuleb ja tahab saada sellelt riigilt teenuseid,” ütles avalduse Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba. „See ei tööta nii. Meie riik on sõjas.”
Kriitikud on öelnud, et see samm võib külvata lahkarvamusi kodu- ja välismaal viibivate ukrainlaste vahel, kuid ei mõjuta reaalselt sõdurite arvu suurendamist. Praegu elab väljaspool riiki, Euroopa Liidus umbes 860 000 ukraina meest.
Meeste tagasitoomine Ukrainasse on osa laiemast püüdlusest värvata kiiresti uusi sõdureid, kuna Venemaa püüab ära kasutada oma eeliseid relvastuses ja sõjaväelaste arvus idarindel. Teatud piirkondades on venelasi ukrainlastest rohkem kui seitse ühele, ütles riigi idaosas asuvate vägede juhataja kindral Juri Sodol eelmisel kuul Ukraina meediale.
Kui Ameerika ametnikud avaldasid Washingtoni seadusandjatele survet, et nad annaksid Ukrainale rohkem sõjalist abi, avaldasid nad ka Kiievi valitsusele survet mobilisatsiooniga seotud probleemide lahendamiseks.
USA välisministri abi Euroopa ja Euraasia küsimustes James O’Brien märkis sel nädalal Kiievi visiidil, et riigi mobilisatsioonipüüdlused on rinde stabiliseerimiseks ja sõja suuna muutmiseks sama olulised kui suurtükimoon.
„Ukraina peab tagama, et tal on sõdimiseks vajalikud inimesed,” ütles ta pressikonverentsil.
Selguse puudumine selle kohta, kuidas poliitikat ellu viiakse, tekitas Ukrainas selle meetme üle tulise arutelu.
Paljud rindel olevad sõdurid, sealhulgas kümned tuhanded, kes on võidelnud vähese puhkusega üle kahe aasta, peavad reeglit õiglaseks sammuks.
„See otsus on ammu tehtud,” kirjutas sõjaväearst ja lahingus hukkunud komandöri lesk Alina Mõhailova Facebookis, kirjeldades seda kui „väikese protsendi” õigluse taastamist Ukraina sõjaväelaste jaoks.
„Teile ei meeldi? Loobuge oma kodakondsusest ja minge põrgusse,” kirjutas ta kommentaarides, mis peegeldavad Ukraina sõdurite ja sõjaväelaste perekondade kasvavat viha meeste vastu, kes on vältinud sõjas osalemist.
Ukraina riikliku mäluinstituudi endine juht Volodõmõr Viatrovitš hoiatas aga, et see samm võib tekitada välismaal elavates ukrainlastes pahameelt.
„See otsus toob ainult kahju,” kirjutas ta Facebookis, väites, et see ei sunni rohkem inimesi armeesse astuma, vaid ainult „nõrgestab rahvuslikku ühtsust”.
Ta kirjutas, et enamik välismaal elavatest ukrainlastest ei jäta oma tööd, õpinguid, naisi ja lapsi, et „praegu ühe otsa piletit osta”.
Erilist muret valmistavad teismelised poisid, kelle vanemad viisid nad sõja puhkedes turvalisuse huvides välismaale ja kes on sellest ajast saanud 18-aastaseks. Uue seaduse kohaselt peavad nad passi saamiseks Ukrainasse tagasi pöörduma ja siis ei pruugi neil enam olla võimalik lahkuda.
„Tuleb teha mõningaid parandusi, luua võimalus konsulaadis armeesse registreerumiseks,” märkis Gruusias elav ukrainlanna Tetjana Senenko sotsiaalmeedias.
Välisministeerium teatas, et annab täiendavaid selgitusi konsulaarteenuste saamise korra kohta, vältimaks sadade tuhandete Ukraina meeste jätmist välismaale ummikusse.
Kiievi investeerimisfirma Dragon Capital direktori asetäitja Serhi Fursa kirjutas Facebookis, et Ukraina peaks olema ettevaatlikum nende meeste võõrandumise suhtes, kes võivad olla kasulikud ka majandusele, kui mitte sõjaväele: „Jah, neid mehi on Ukrainale vaja. Ja jah, nad otsustasid sõja ajal Ukrainas mitte olla. Ukraina vajab kõiki oma kodanikke. Ja mitte kõik Ukraina kodanikud pole kangelased.”
