Näib, et nagu varasemates sõdades, on Venemaa alustanud halvasti, kuid lõpetab hästi toore sihikindluse tõttu, kirjutab sõjaline asjatundja Richard Kemp väljaandes Telegraph.
Eelmise, 2023. aasta suvel olid suured ootused, et Ukraina suure vasturünnakuga õnnestub Vene väed tagasi tõrjuda, pannes aluse võidule. Seda ei juhtunud; selle asemel rünnak peatus ja saavutas vähe edu. Selle ebaõnnestumise võib panna otsesõnu lääneriikide keeldumisele piisava sõjalise abi andmisest. Tulemuseks oli vaikne vastureaktsioon sisepoliitikas mõlemal pool Atlandi ookeani, mis kahtlemata aitas kaasa USA presidendi suutmatusele saada õigel ajal Kongressi kaudu uut abipaketti, samuti Euroopa riikide vastumeelsusele oma abi suurendamise suhtes.
Ukraina tohutute kaotuste ja laskemoona puuduse kombinatsioon võimaldas Vene vägedel naasta pealetungile ja haarata enda kätte strateegiline initsiatiiv kogu rinde piirkonnas. Järkjärguliste edusammudega on nad saavutanud piiratud, kuid konkreetseid edusamme rindel, sundides Ukrainat taganema, samuti tekitades õhurünnakutega tõsist kahju Ukraina infrastruktuurile.
Nüüd on USA ja Ühendkuningriik mõlemad teatanud olulistest abipakettidest, sealhulgas õhutõrjesüsteemidest, pikamaa löögirakettidest ja laskemoonast. Kui selle laskemoona tarnimine on kiire, võib see võimaldada Ukrainal stabiliseerida rindejoont, kaitstes samal ajal taristut kodurindel. See võib osutuda kriitiliseks, pidades silmas Venemaa suurt pealetungi suvel.
Kuigi uued abipaketid võivad lubada seda piirata, ei võimalda need Ukrainal initsiatiivi haarata ja naasta pealetungile. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et Venemaa on saavutanud paljudes valdkondades õhuülemvõimu, samas kui maapealne õhutõrje jääb ebapiisavaks. Teine on see, et sõjast väsinud Ukrainal pole lihtsalt piisavalt sõjaväelasi ja enam kui kaks aastat pärast rasket võitlust näib riik olevat vastumeelne korraldama vajalikku suurt mobilisatsiooni.
Eesolev väljakutse on peaaegu ületamatu. Venemaal on kiiresti kasvav sõjamajandus ja see on nüüdseks kogunud tohutuid vägesid, mida ta on valmis Putini eesmärkide saavutamiseks ohverdama. Kui Moskva suudab suvel saavutada märkimisväärset edu, kaasa arvatud Ukraina teise linna Harkivi vallutamine, pole talvel lääneriikidel isu suuremate kulutuste järele.
Seda sünget väljavaadet halvendab nii USA kui ka Ühendkuningriigi üldvalimistega seotud ebakindlus. Näib, et nagu eelmistegi sõdade puhul, on Venemaa alustanud halvasti, kuid lõpetab hästi, kuna Ukraina liitlastel läänes nii väga napib sihikindlust.
