Mõnel võis tekkida hirmu õhkkond, et Soome presidendile pole juletud vastu vaielda ega isegi kõiki olulisi üksikasju konkreetse teema kohta ära rääkida, kuna on kardetud seda reaktsiooni, ütles endine kaitseminister Jussi Niinistö väljaandele Ilta-Sanomat.

Helsingin Sanomat avaldas eile pühapäeval ulatusliku artikli, milles julgeolekupoliitika eksperdid kritiseerisid presidendi Sauli Niinistö pidurdamist teatud riigikaitse hangetega ja NATO-le lähenemisel.

Üks HS-i küsitletutest oli Jussi Niinistö, kes töötas aastatel 2015-2019 kaitseministrina ning puutus oma ministriajal kokku president Sauli Niinistöga. Kaitseministri sõnul oli president toona „NATO-vastane”.

Jussi Niinistö ütles, et viimati rääkis ta presidendi tekitatud hirmu õhkkonnast kaitse- ja välisministeeriumi ametnikega reedel. Seejärel osales ta kaitseväe juhataja liputseremoonia vastuvõtul Santahaminas.

See on demokraatias vale lähtekoht, ma arvan, et sellisel olukorral ei tohiks lasta tekkida, ütleb Jussi Niinistö.

Juba siis, ministriajal, mäletan, et oli selline asi, et kardeti neid vabariigi presidendi kohtumisi, kus tema, president, siis üsna reipalt ametnikele väljakutseid esitas, kui seda viisakalt väljendada, märgib ta.

Jussi Niinistö pole presidendiga erimeelsusi arutanud alates ajast, kui ta täpselt neli aastat tagasi kaitseministri kohalt lahkus.

President Sauli Niinistö surus valitsuse viimasel istungil ministritega kätt ja tänas kaitseministri portfellist lahkuvat Jussi Niinistöt.

Ta tänas, kui see sõna polnud öeldud väitlemise eest, siis selle eest, et olen talle erinevate asjade erinevaid tahke esitanud, meenutab Jussi Niinistö.

Tol ajal tõlgendasin seda asja nii, kui ma saan seda veidi lihtsustatult seletada, et ta ei ole selline juht, kellele meeldivad nn jah mehed ja jah naised, vaid ta tahab väljakutseid esitada ja erinevaid külgi otsida asjadest ja võtta arvesse kõiki vaatenurki, enne kui tegelik otsus lauale pannakse.

Jussi Niinistö usub, et president Sauli Niinistö on teadlik, et hirmu õhkkonna loomine on demokraatia jaoks vale lähtekoht.

Seoses sellega tahtis ta täpselt neli aastat tagasi väitlemise eest tänada. Et jah, sa võid talle asju öelda, kui selleks on alust ja tasub öelda.

Helsingin Sanomate artiklis tsiteeritakse Jari Korki toimetatud raamatut Puolustuksen paluu – Jussi Niinistön vartiovuoro (tõlkes: Kaitse naasmine – Jussi Niinistö vahtkonnavahetus), kus kaitseminister Niinistö ja vabariigi president vaidlesid välis- ja kaitsepoliitika juhtide (TP-UTVA) kohtumisel, kas rahvusvaheline koostöö on edenenud liiga kiiresti. See oli päädinud jõllitamise võistlusega ning kaitseminister Niinistö oli kirjeldanud olukorda raamatus kui „töökiusamist”.

Jah, selline väike jõllitamisvõistlus tekkis ilmselt mõnes muus kontekstis vabariigi presidendiga, ütleb Jussi Niinistö Ilta-Sanomatele.

Küll aga nendib endine kaitseminister, et ei taha olukordadele liiga suurt kaalu anda.

Minu jaoks ei olnud need nii suured teemad, kui võinuks olla kellegi, võib-olla veidi noorema ja kogenematuma välisministeeriumi ametniku jaoks, kes neid teemasid presidendile esitas. Küll aga olin poliitikas piisavalt kogenud, et see mind ei häirinud, räägib endine kaitseminister Jussi Niinistö

Helsingin Sanomate artiklis tsiteeritakse ka Jussi Niinistö 2022. aastal ajakirjas Kanava kirjutatud teksti, kus ta räägib oma püüdlustest suurendada ühisõppusi NATO riikidega. Tekstis kirjutab Niinistö ka relvasüsteemi hangetest.

Isegi ühel juhul, mille üksikasju ma veel avaldada ei saa, oli soometumise vaim nii paksult õhus, et oldi valmis ostma sama või kallima hinnaga vähem tõhusat relvasüsteemi kui paremat, et Putin lihtsalt ei vihastaks. Minu arvates oli see ennekuulmatu ja ei saanud aru. Võitsin vaidluse. Ja kas Putin sai vihaseks? Muidugi mitte, kirjutas Niinistö 2022. aastal.

President Sauli Niinistö kommenteeris asja Helsingin Sanomate artiklis, kus vastas iseendale suunatud kriitikale. Ta ei võta Jussi Niinistö relvasüsteemi puudutavate väidete kohta muud seisukohta, kui nentis, et kaitseministril võis olla „osaliselt õigus”.

Ühte võin kinnitada ja see on see, et Jussi Niinistö hoidis tavaliselt oma seisukohtadest kinni, rõhutas president Niinistö hiljem oma sõnumit väljaandele Helsingin Sanomat.

Jussi Niinistö tõlgendab, et president tunnustab teda selles olukorras.

See on natuke kummaline ülestunnistus, aga selline on presidendi stiil. Tõenäoliselt on see tingitud tema juristitaustast ja võib-olla tema Edela-Soome tugevatest iseloomuomadustest, selline ebateaduslik tähelepanek.

Jussi Niinistö kritiseeris oma artiklis relvasüsteemi ostu teemal arutelusid väitega, et „õhk oli soometumise vaimust paks”. Endise kaitseministri sõnul polnud see ainus hetk, mil ta Soome õhustikust aimu sai.

Ja vabariigi president polnud ainuke, kelle koosolekutel võis vahel olla midagi soometumise vaimule viitavat. Jah, neid oli ka parlamendi väliskomisjonis, väidab Jussi Niinistö.

Teise sellise nimena mainib Niinistö endist sotside rahvasaadikut Erkki Tuomiojat. Niinistö sõnul on soometumine põlvkondade küsimus.

Kui olete oma poliitikukarjääri alustanud Kekkoneni valitsusajal, siis muidugi mõtlete maailmast teisiti kui need, kes on hakanud poliitikat tegema alles pärast külma sõda ja reipalt ELi-Soomes.

Jussi Niinistö ütleb, et president Sauli Niinistö esindas „tuomioja koolkonda”. Sellega peab ta silmas, et president võttis Tuomioja välis- ja julgeolekupoliitilist seisukohta „väga tugevalt arvesse”.

Tuomioja oli Jussi Niinistö kaitseministri ametiajal parlamendi väliskomisjoni liige.

Vahel võis jääda mulje, et parlamendi väliskomisjon juhtis või vähemalt mõjutas tugevalt Soome välispoliitilist joont ja see pole meie põhiseadusega üldse kooskõlas. Kuid see Erkki Tuomioja kuulamine lõppes, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Siis pidi president taas maailmaga kohanema ja hakkas teisi eksperte kuulama, ütleb Jussi Niinistö.

Jussi Niinistö on praegu Kannuse linnapea. Ühes küsimuses on ta samal joonel Tuomiojaga, keda ta kaitseministriaega meenutades palju kritiseerib.

Erkki Tuomioja teatas eilses Facebooki postituses, et ei kahetse midagi. Selles küsimuses olen temaga nõus, et ka mina ei kahetse. Tegin õigeid asju ja tavaliselt asju, mis Erkki Tuomiojale ei meeldinud. Leian, et minu seisukoht Soome kaitse arendamisel oli mõjusam kui Erkki Tuomioja ja tema kamraadide seisukohad, väidab Jussi Niinistö.

Tänast päeva vaadates ma ei usu, et Kekkoneni päevad tagasi tulevad. Jah, me elame hoopis teises maailmas, kui see, kus Erkki Tuomioja oma poliitikas elas ja mõjutas ja hingas, märgib Jussi Niinistö.