15-aastane Kia sõitis teisipäeval koos sõpradega Helsingi piirkonna lähirongis ilma täiskasvanuta alles teist korda elus. Kui ta üritas pileti eest sõidukaardiga maksta, märkas ta, et kaardil pole piisavalt raha. K-rong väljus õige pea. Meeleheitel hakkas ta telefoniga piletit ostma, sõbrad teda kõrval nõustasid.
Kia on väga pelglik ja lihtsalt sirutab oma tiibu oma territooriumi laiendamisega. Võib juhtuda, et mõnda aega ta ei julge ühistranspordiga sõita, nendib Kia ema Linda.
Kia ehmatas ära, kuidas piletikontrolör temaga käitus. Tema sõnul oli Kial kontrolöri saabudes kehtiv mobiilipilet. See oli aga ostetud üks minut pärast rongi kavandatud väljumisaega.
Kontrolör hakkas norima, et pilet pidi olema ostetud enne rongi väljumist, aga tol hetkel rong veel ei liikunudki, ütleb Linda.
Kia leidis, et kontrolöri käitumine oli solvav ja agressiivne. Kia sõnul imestasid olukorra üle ka teised rongis viibijad. Mõned täiskasvanud olid isegi pakkunud, et ostavad paanikas tüdrukule pileti.
Probleemiks polnud aga mitte pileti puudumine, vaid see, mis kellaajal pilet aktiveeriti.
Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL reeglites on kirjas, et mobiilipilet tuleb osta enne transpordivahendisse sisenemist.
Sõidukaardiga saab pileti osta ka näiteks rongis või bussis olles. HSL-i sõidupiletite kontrolliüksuse juht Satu Koskinen ütleb, et ka sellises olukorras peaks reisija eelnevalt veenduma, et makse- või sõidukaardil on raha või väärtust, millega reisi eest tasuda.
Samamoodi nagu poodi minnes tuleb jälgida, et oleks raha ostude eest tasumiseks, tuleb jälgida, et oleks raha ka reisi eest tasumiseks, võrdleb Koskinen.
Muidugi võid poest piimapudeli ostmata jätta, kui raha napib ja keegi ei tee sulle selle eest trahvi. Transpordivahendis juba läbitud vahemaad nii lihtsalt ei saa tagastada. Seetõttu võib ka sellise eksimuse eest kontrollitasu ehk trahvi nõuda, põhjendab Koskinen.
Kia helistas mulle nuttes ja küsis ahastuses, mida ta peaks tegema, kui kontrolör oli tal isikutunnistuse ära võtnud, räägib Linda.
Isikutunnistus tagastati koos 80-eurose kontrollitasuga ja Kia võis koju minna.
Asi vaevas tüdrukut jätkuvalt, sest kontrolör oli tundunud agressiivne. Kia sõnul oli ta kasutanud ka sõnu „te pätid”, kui oli kritiseerinud Kia pileti puudumist.
Linda arvab, et kontrolör võis silmas pidada teismelisi. Kia oli aga tundnud, et kontrolör mõtles just teda, sest ta ei näe välja nagu soomlane.
Ma ei saa aru, kuidas ta süütut last ründas. Minu meelest, kui keegi midagi valesti teeb, peaksid kontrolörid suunama ja juhendama, mitte lapse peale karjuma, ütleb Linda. Ta imestab viisi üle, kuidas kontrollitasu nõuti.
Kia oli täiesti šokeeritud. Ta pole kaks päeva koolis käinud, räägib ema.
Kontrollitasu seaduse järgi alla 15-aastastelt kontrollitasu ei võeta. Seega kontrollitakse laste vanust ja alla 15-aastasi ainult reeglite osas instrueeritakse.
Üle 15-aastastelt võetakse sõidupileti õigeaegselt ostmata jätmisel kontrollitasu. HSL-i sõidupiletite kontrolliüksuse juhi sõnul on kontrolöre koolitatud arvestama erinevate olukordade ja klientidega. Mingil juhul ei tohi nad kliente ebavõrdselt kohelda. Ärritavaid olukordi ei tohiks tekkida.
„Loomulikult teeme kõvasti tööd selle nimel, et selliseid olukordi ei tuleks,” ütleb Koskinen. Samuti reageerivad inimesed olukordadele erinevalt ja mõni võib kontrolöri ehmatada, lisab ta.
Ta märgib, et kui keegi tunneb, et olukorras on valesti käitutud, tuleks võtta ühendust näiteks HSL-iga kodulehel leiduva tagasiside lingi kaudu. Ta kinnitab, et tagasiside saadetakse õigele aadressile ja vaadatakse üle.
Koskinen märgib, et piletikontrolöre pole vaja karta. Nad on seal reisijate jaoks. Saan aru, et kontrollitasu välja kirjutamisel sellist tunnet pole, aga kontrolöride kõige olulisem töö on klienditeenindus.
