Valgevene andis nõusoleku Venemaale paigutada oma territooriumile taktikalised tuumarelvad. Moskva väitel on seda sammu ajendatud mõlema riigi suhtes Läänest lähtuvate „ohtude järsk eskaleerumine”.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu allkirjastas täna Minskis oma kolleegiga lepingu, mis lubab relvad paigutada Ukrainaga piirnevale territooriumile, vahendab Daily Mail.
Šoigu hoiatas, et riikide kollektiivse julgeoleku kaitsmiseks võidakse astuda edasisi samme ning mõned sõjalennukid Su-25 on juba tuumarelvade kasutamiseks ümber ehitatud.
Vene president Vladimir Putin avalikustas esimest korda kokkuleppe oma lähedase liitlase, Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga märtsis. Kreml on oma viimase teatega taas õhutanud seda, mida NATO kirjeldas kui „ohtlikku ja vastutustundetut” tuumaretoorikat.
See tuleneb sellest, et Moskva süüdistas Ukraina mässulisi väidetavas sissetungimises riigi territooriumile rünnakutega üle piiri Belgorodi oblastis – Kiiev on väiteid eitanud, osutades hoopis Vene mässulistele.
Tänasel relvakokkuleppe allkirjastamisel tsiteeris TASS Šoigu sõnu, et Iskander-M raketid, mis võivad kanda tavalisi või tuumalõhkepäid, on antud Valgevene relvajõududele.
„Valgevene sõjaväelased on saanud vajaliku väljaõppe Venemaa väljaõppekeskustes,” ütles Šoigu.
Ta lisas, et tema Valgevene kolleegiga sõlmitud lepingud hõlmasid „Tuumarelvade erihoidla rajamise protseduuri Valgevene territooriumil”.
„Venemaa ja Valgevene läänepiiril ähvardavate ohtude äärmiselt järsu eskaleerumise kontekstis otsustati võtta vastumeetmeid sõjalis-tuumavaldkonnas,” vahendas TASS Šoigu sõnu.
Eelmisel kuul teatas Venemaa kaitseministeerium, et Valgevene sõjaväelased on lõpetanud koolituse tuumarakette kandvate hävitajate Su-25 pilootidele.
Moskva väidab nüüd, et hävitajad on ümber ehitatud, et anda neile võimalus kanda taktikalisi tuumarelvi.
Tuumarelvade paigutamine Valgevenesse on esimene kord pärast 1990ndaid aastaid, kui Venemaa paigutab sellised relvad väljaspool oma piire, mida USA on riigi väitel teinud juba aastaid.
Putin väitis märtsis, et rakettide paigutamine oli vastus Suurbritannia otsusele varustada Ukraina soomust läbistavate mürskudega.
Pärast Ukrainasse tungimist eelmisel aastal on Putin korduvalt öelnud, et Venemaa oleks vajadusel valmis kasutama tuumarelvi, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust, ähvardusi on kommentaatorid nimetanud paljasõnalisteks.
NATO ütles toona, et ei näe vajadust oma tuumapositsiooni kohandamiseks, kuigi märkis, et Putini tuumaretoorika on „ohtlik ja vastutustundetu”.
Ukraina teatas, et Moskva on „pantvangi võtnud” oma liitlase Valgevene.
Putini ja Lukašenka valitsuste vahelise viimase kokkuleppe kohaselt säilitab Moskva kontrolli relvade ja nende kasutamise üle otsustamise üle, ütles Šoigu. Ta lisas, et tehing vastab „kõikidele kehtivatele rahvusvahelistele juriidilistele tingimustele”.
Venemaa samm võib olla vastuolus tema rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad tuumarelva leviku tõkestamise lepingust (NPT) ja 1994. aasta Budapesti memorandumist.
Taktikalised tuumarelvad viitavad lahinguväljal kasutamiseks mõeldud madalama võimsusega relvadele, mitte strateegilistele relvadele, mis suudavad hävitada terveid linnu.
Venemaa ei ole avaldanud, kui palju taktikalisi tuumarelvi tal on.
Venemaa Ukraina sissetungi kindel toetaja Lukašenka on juba pikka aega palunud territooriumile tuumarelvi, väitis Putin varem Venemaa riigitelevisioonile antud intervjuus.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eile, et Venemaa „vabastab” Valgevene, kui riigis toimub rahvaülestõus. „See naaberriik on meie partner, liitlane ja vennasriik,” ütles ta. „Loomulikult on Vene Föderatsioonil kohustused tagada Valgevene julgeolek, mida me teeme sellise ilmse ohu korral.”
