Poola ja Leedu kaitseministrid on lubanud aidata Ukrainal kodumaale tuua sõjaealised mehed, kes on riigist lahkunud, et vältida lahinguväljale saatmist.

Kiiev peab koguma sadu tuhandeid mehi oma armeesse, mis püüab ohjeldada Venemaa pealetungi Ukraina idaosas. Kuid vabatahtlike arv on kahanenud ja valitsus võttis hiljuti vastu uue seaduse mobilisatsiooni laiendamiseks, sealhulgas välismaal viibijate jaoks, vahendab Financial Times.

Poola on peamine varjupaik konfliktist põgenevatele inimestele ning Eurostati ja Poola keskpanga andmetel on riigis hinnanguliselt 200 000 ukraina meest.

Ukraina peatas selle kuu alguses konsulaarteenused välismaal, sealhulgas Poolas elavate sõjaväeealiste meeste jaoks, muutes neil viibimise pikendamise raskemaks.

„Ukraina kodanikel on riigi ees kohustused,” ütles Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz kolmapäeval. „Oleme pikka aega pakkunud, et saame aidata ka Ukraina poolt, et tagada ajateenistuskohustuslaste suundumine Ukrainasse.”

Ta ütles, et need Ukraina kodanikud saadetakse välja ja nende õigust Poolas viibida ei pikendata. Küsimusele, kas Poola on nõus neid Ukrainasse tagasi transportima, vastas ta: „Kõik on võimalik.”

Vastavalt sõjaseisukorrale, mille Ukraina võimud kehtestasid 2022. aasta veebruaris, kui Venemaa alustas oma täiemahulist sissetungi, on enamikul 18–60-aastastel meestel riigist lahkumise keeld ja nad on kohustatud end sõjaväe värbamisbüroodes registreerima.

Leedu teatas neljapäeval, et on valmis astuma samme võitlusealiste ukrainlaste tagasisaatmiseks. Kaitseminister Laurynas Kasčiūnas välistas väljasaatmise, kuid ütles, et koostöös Poolaga võiks kaaluda erinevaid variante.

„Võimalik on [piirata] sotsiaaltoetusi, töölubasid, dokumente, on valikuid, mida olen kuulnud ka Poola poolelt,” ütles ta. „Ma arvan, et see on õige viis.”

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles, et „välismaal viibimine ei vabasta kodanikku kohustustest kodumaa ees”.

„Kui keegi arvab, et ühed sõdivad kaugel rindel ja riskivad oma eluga riigi eest, teised aga jäävad välismaale ja kasutavad riigi teenuseid, siis ta eksib,” ütles Kuleba.

Värskelt jõustunud mobilisatsiooniseaduse kohaselt ei saa sõjaväeealised ukrainlased automaatselt mobilisatsiooni teatisi, kuid nende juurdepääs konsulaarteenustele sõltub sõjaväelisest registreerumisest. Ilma vajaliku registreerimiseta ei saa nad passe.

Poola ukrainlased seisid selle nädala alguses dokumentide kättesaamiseks tundide kaupa järjekorras, kuid konsulaadi töötajad ei saanud neid välja anda.

Piirangud vallandasid välismaal elavate ukrainlaste seas vastureaktsiooni, kusjuures paljud süüdistasid valitsust põhiseaduse ja inimõiguste rikkumises.

„Parem oleks luua Poolasse väljaõppekeskused, kus saaks erialast väljaõpet need, kes kardavad, et neid ette valmistamata nagu kahuriliha rindele suunatakse! See oleks kasulikum!” kirjutas üks Ukraina kodanik saatkonna Facebooki lehel.

Poola kaitseminister ütles, et mõistab poolakaid, kes on nördinud sõjaväeealiste noorte ukrainlaste nägemisest hotellides ja kohvikutes. Ta väljendas solidaarsust rindel sõdivate ukrainlastega ja nende kaebustega riigist lahkunud kaasmaalaste vastu.