USA: Ukraina võib uute relvadega rünnata sihtmärke Krimmis

Ukraina väed saavad kasutada äsja tarnitud kauaoodatud kaugmaaraketisüsteemi, et tõhusamalt sihikule võtta Venemaa vägesid okupeeritud Krimmis, ütlesid Pentagoni kõrged ametnikud neljapäeval.

Pärast mitmeid kuid kestnud taotlusi sai Ukraina armee taktikalise raketisüsteemi pikema ulatusega versiooni, tuntud kui ATACMS, mis suudab läbida 300 kilomeetrit. Enne nüüdset saadetist tarnis USA Ukrainale süsteemi versiooni, mille lennuulatus on 150 kilomeetrit ja mis on relvastatud kobarlahingumoonaga, vahendab New York Times.

USA riikliku julgeoleku ametnikud ütlesid, et suur osa pikalt viivitatud relvatarnetest peaks esialgu keskenduma Ukraina kaitse tugevdamisele. Uus süsteem võib ulatuda sügavamale Venemaa poolt okupeeritud Ukraina osadesse ja sihikule võtta Venemaa vägede varustussõlmed riigi kaguosas.

Uute pikema ulatusega süsteemide eesmärk on avaldada suuremat survet Venemaa õhu- ja maavägede keskusele Krimmile, „kus Venemaal on praegu olnud suhteliselt turvaline varjupaik”, ütles kõrge kaitseametnik ajakirjanikele pressibriifingul neljapäeval kaitseministeeriumis Pentagonis.

Pentagoni ametnikud keeldusid täpsustamast Ukrainasse saadetud kaugmaasüsteemide täpset arvu. Bideni valitsus saatis salaja pikamaa ATACMS-id, et vältida venelaste hoiatamist. Need olid osa märtsis välja kuulutatud 300 miljoni dollari suurusest saadetisest, mis oli riigi jaoks esimene uus abipakett pärast rahastamise lõppemist detsembri lõpus. Kongress kiitis sel nädalal heaks uue sõjalise abi vooru Ukrainale.

Ukraina kasutas ööl vastu teisipäeva neid pikamaa rakette, et anda löök Vene vägedele sadamalinnas Berdjanskis, ütles anonüümseks jääda soovinud USA kõrge ametnik. Ukraina sotsiaalmeedia kontod teatasid eelmisel nädalal Krimmis Džankoi sõjaväelennuväljal toimunud suurest tulekahjust ja plahvatustest, mis kahe USA ametniku sõnul oli pikamaa ATACMSi sihtmärk. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tänas samal õhtul peetud kõnes kõrgeimat sõjaväeülemat kindral Oleksandr Sõrskit, kuid rünnakut täpsemalt ei kirjeldanud.

„Üks asi, mida oleme näinud, on see, et kui Ukrainat varustati, on nad olnud tõhusad,” ütles staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Charles Brown modereeritud vestluses Georgetowni ülikooli poliitika ja erateenistuse instituudis neljapäeval.

President Bideni veebruarikuine otsus saata Ukrainasse rohkem kui 100 pikamaa süsteemi oli suur poliitiline muutus. Tema valitsus oli varem hoidunud neid saatmast kartusest, et Kiiev kasutab süsteeme Venemaal asuvate sihtmärkide ründamiseks, mis võib konflikti veelgi eskaleerida.

Kuid enam kui kaks aastat pärast Venemaa sissetungi ja Ukraina okupeerimist on Bideni arvamus muutunud, ütlesid valitsusametnikud. Kui Kongress venitas mitmeid kuid, kaaludes järjekordset Ukraina abipaketti, sai Ukraina vägedel laskemoon ja varustus otsa ning nad kaotasid Venemaa aeglasele, kuid stabiilsele edasitungile territooriumi.

Kommentaarid
(Külastatud 407 korda, 1 külastust täna)