Politsei on alustamas suurt projekti, mille käigus selgitatakse välja kogu personali taust. See tähendab, et tuhanded politseis töötavad inimesed läbivad julgeolekukontrolli.

Kontrolli viib läbi kaitsepolitsei Supo, vahendab Helsingin Sanomat.

„Kogu personal läbib nüüd julgeolekukontrolli,” ütleb politseiameti turvaekspert Marko Kovanen.

Kovaneni sõnul pole põhjuseks Venemaa agressioonisõjast tingitud üldise julgeolekuolukorra halvenemine ega üksikjuhtumid. Tema sõnul võetakse see asi praeguses olukorras ette juhuslikult.

„Aluseks on see, et nii saab personali ausust jälgida ja seepärast neid kontrolle tehakse. Selles pole midagi üllatavat,” märgib Kovanen.

Alates 2015. aastast on kõik politseiteenistusse astujad reeglina läbinud julgeolekukontrolli. Praegu läbiviidav kontroll hõlmab ka varem politseiteenistusse värvatud inimesi, keda politseis on praegugi palju. Kõiki neid ei ole värbamise ajal kontrollitud ja kui on, võinuks see võtta aastaid.

Seal on nii üldised, kitsad kui ulatuslikud julgeolekukontrollid, mille ulatus sõltub taotletavast ametikohast ja ülesandest. Aruanded kehtivad viis aastat, pärast mida tuleb neid uuendada.

Politseis on kokku umbes 10 000 ametikohta, millest tegelikke politseiametnikke on umbes 7500. Ülejäänud 2500 on tsiviilametikohad, mis ulatuvad näiteks loaametnikest IT-ekspertideni.

Kaitsepolitsei valmistub juba tööks. Kontrollimine kestab plaanide kohaselt järgmise, 2024. aasta lõpuni.

„Julgeolekukontrolli puhul tehakse nüüd ka ületunde. Menetlusajad pikenevad juba enne jaani, selleks peab valmistuma,” ütleb Supo julgeolekukontrolli üksuse juht Ilkka Hanski.

Supo eesmärk on teha 90 protsenti julgeolekukontrollidest 35 tööpäeva jooksul ning Hanski sõnul on sellega viimase paari aasta jooksul hakkama saadud.

Supo on suurendanud kontrollide arvu seoses muutunud julgeolekukeskkonna mõjudega.

„Arvu kasv on tingitud Venemaa rünnakust, ettevõtted tahavad nüüd julgeoleku eest paremini hoolt kanda,” ütleb Hanski.

Erasektoris kontrollitakse näiteks isikuid, kellel on oma tööülesannete täitmisel juurdepääs erinevatele kriitilistele infrastruktuuridele, ja valitsuse poolel neid, kellel on juurdepääs salajaseks tunnistatud teabele.

„Pean suurenenud arvu sellisel ajal heaks asjaks. Oluline on, et võtmeülesandeid täitvatel inimestel oleks kehtiv julgeolekukontroll. See parandab meie võimalusi võidelda riigi julgeolekut ähvardavate ohtudega,” ütleb Hanski.

Midagi võib leida ka kontrolli tegemise ajal. Kuigi numbrid pole suured, võib üksikjuhtumi tähtsus olla suur. Teavet saadakse kitsaste kontrollide tegemisel umbes neljal protsendil juhtudest, üldiste kontrollide puhul umbes kolmel protsendil. Ulatuslike kontrollide puhul on protsent suurusjärgus üks.

„Nii et need on olukorrad, kus mingit infot leitakse. Taotleja otsustab, mida teabega teha,” ütleb Hanski.

Tüüpilised on näiteks suured täitevõlad või tavalised kuriteod. Väga harva leitakse sidemeid välisriikide luureteenistuste või äärmusliikumistega.