USA on vastu mõnede Euroopa liitlaste soovile pakkuda Ukrainale NATO liikmelisuse „teekaarti” alliansi juulikuu tippkohtumisel, paljastades Lääne lahkhelid Kiievi sõjajärgse staatuse üle.

USA, Saksamaa ja Ungari seisavad vastu selliste riikide nagu Poola ja Balti riikide püüdlustele pakkuda Kiievile tihedamaid sidemeid NATO-ga ja selgeid toetusavaldusi selle tulevasele liikmelisusele, ütlesid neli läbirääkimistel osalenud ametnikku väljaandele Financial Times.

Lahkarvamused selgusid sel nädalal toimunud NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus liikmesriikide ametnikud veedavad järgmised kaks kuud läbirääkimistel enne juulis Vilniuses toimuvat riigijuhtide tippkohtumist.

Läbirääkimised toimuvad ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas, et ta osaleb tippkohtumisel ainult siis, kui talle esitatakse käegakatsutavad sammud NATO liikmesuse suunas, näiteks sõjajärgsed julgeolekugarantiid NATO liikmetelt või tihedam koostöö alliansiga.

NATO nõustus 2008. aastal, et Ukraina saab ühel hetkel liikmeks, kuid pole sellest ajast peale seda mõtet edasi arendanud. Tollal kutsus USA NATO-t üles andma Ukrainale konkreetne liitumisajakava, nn liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plan), kuid Prantsusmaa ja Saksamaa lükkasid tagasi, kuna kartsid, et see samm provotseerib Venemaad.

Ukraina taotles ametlikult NATO liikmestaatust eelmisel aastal pärast Venemaa sissetungi. Nii tegid ka Soome ja Rootsi – esimene liitus alliansiga selle nädala alguses.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg esitas eelmisel kuul liikmesriikidele ettepaneku dokumendi, milles visandati „praktilised ja poliitilised” pakkumised Kiievi jaoks, ütlesid ametnikud. See sisaldas ettepanekut teha uus deklaratsioon Ukraina suhete kohta NATO-ga, tuginedes 2008. aasta avaldusele.

Sel nädalal läbirääkimistel osalenud diplomaadid ütlesid, et Brüsselis on välisministrite vahel terav arutelu selle üle, mida Ukrainale pakkuda. Liitlased ilmutasid oma nõudmistes olulisi erinevusi, vastupidiselt NATO suurele ühtsusele pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin andis eelmise aasta veebruaris korralduse täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse.

„Meil on ees mitu nädalat raskeid läbirääkimisi, et need lüngad täita ja poliitiline tulemus saavutada,” ütles üks Lääne ametnik.

Kõik 31 alliansi liiget nõustuvad, et liikmestaatus ei ole kiire valik ja seda ei saa sõja ajal tõsiselt arutada.

Kaks sel nädalal toimunud kohtumistel osalenud inimest aga ütlesid, et kasvav hulk toetab Ukrainale „poliitilise tee” pakkumist Vilniuses kuni liikmeks saamiseni, mis „laiendaks” sidemeid Brüsselis asuva alliansi ja Kiievi vahel. USA aga lükkas selle ettepaneku tagasi, ütlesid nad.

„Tee [Vilniuse poole] on endiselt väga kivine,” ütles teine ​​Lääne ametnik.

Selle asemel kutsub USA liitlasi üles keskenduma lühiajalisele sõjalisele, finants- ja humanitaarabile Ukrainale, et aidata Ukrainal vastu seista ja lõpuks tõrjuda Venemaa sissetung. Praktiline toetus nagu laskemoona tarned peaks olema Vilniuse peamiseks prioriteediks, ütlesid USA ametnikud, kuid arutelud võimalike sõjajärgsete poliitiliste suhete üle hägustavad ainult tähelepanu.

Washington on mures selle pärast, et sõja ajal suhete süvendamine võib tõmmata Putini sõtta Venemaa ja NATO enda vahel ning et Moskva võib konflikti laiendada, sealhulgas potentsiaalselt tuumarelvade kasutuselevõtuga.

„Selleks, et saaksime jõuda küsimuseni, millal ja kuidas saada Ukraina liitu, peame, nagu peasekretär märkis, „tagama, et Ukraina oleks suveräänne ja sõltumatu riik,” ütles üks USA kõrge ametnik.

Üks kaalumisel olev võimalus on muuta olemasolev NATO-Ukraina komisjon NATO-Ukraina nõukoguks, mis tõstaks Ukraina staatust alliansi partnerina, muutes selle rohkem kaasatuks NATO kohtumistesse ja konsultatsioonidesse, sealhulgas luureinfotundide tõhustamine. Venemaal on NATO-ga selline formaat, mis on pärast invasiooni seisma pandud.

Zelenski on NATO liidritele öelnud, et osaleb Vilniuse tippkohtumisel vaid juhul, kui allianss on valmis konkreetset koostööd Kiieviga edendama ning on valmis arutama Ukraina julgeolekugarantiid alliansi täisliikmelisuse asemel.

„Tahaksin öelda kõigile meie partneritele, kes otsivad pidevalt kompromisse Ukraina teel NATO-sse, et meie riik on selles küsimuses kompromissitu,” ütles Zelenski sel nädalal peetud kõnes.

NATO liitlased vaidlevad ka selle üle, kas peaks olema eraldi Ukraina-spetsiifiline tippkohtumise avaldus või tuleks riigile viidata laiemas üldises tippkohtumise deklaratsioonis.

„Ida-eurooplased püüavad loomulikult välja mõelda valemeid, mis käivitavad protsessi,” ütles üks aruteludest ülevaate andnud inimene. „Nad tahavad meid imeda protsessi, mis viib paratamatult nende soovitud lõppseisuni [Ukraina liikmelisusest] ja teised on selles kõhklevad.”

NATO pressiesindaja viitas Stoltenbergi avalikele sõnavõttudele pärast kolmapäevaseid kohtumisi, kus ta kordas NATO 2008. aasta lubadust Ukrainale.

Kuid Stoltenberg ütles ka, et selle reaalsus oleneb nii Ukraina „suveräänseks, iseseisvaks riigiks” jäämisest kui ka riigi relvajõududest, kes võtavad omaks NATO standarddoktriinid ja -tavad. „See üleminek on alanud, kuid me vajame rohkemat ja peame selle kiiremini ellu viima.”

USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval NATO peakorteris ajakirjanikele, et alliansi „uks jääb Ukrainale avatuks”. „Selles ei ole mingit muutust,” ütles ta ja lisas, et kohe tuleks keskenduda Ukraina abistamisele vasturünnaku ettevalmistamisel ning vägede viimisele „vastavalt NATO standarditele ja … koostalitlusvõimele”.