Tõenäoliselt püüaks Türgi vähendada ameeriklaste kriitikat enda suhtes, kui ratifitseeriks Soome NATO liikmelisuse enne Rootsit. Samas jääks tal siiski võimalus kasutada Rootsit „lüpsilehmana” erinevate asjade ajamisel, ütleb Soome Välispoliitika instituudi vanemanalüütik Toni Alaranta.
Alaranta on spetsialiseerunud Türgile ning hindas Soome, Rootsi ja Türgi läbirääkimiste positsioone NATO ratifitseerimisteemalises arutelus. Riikide ametnikud kohtuvad Brüsselis NATO peakorteris esimest korda pärast seda, kui Türgi jaanuaris läbirääkimised Rootsiga katkestas, vahendab Yle.
Väike ring Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ümber on pannud paika asjade käigu, hindab Alaranta. Türgi meediakajastuse põhjal osaleb kohtumisel Erdogani siseringi tuumikust presidendi büroo liige Ibrahim Kali, kuid tegemist on ametnike kohtumisega.
Välispoliitika instituudi juhtiv analüütik Matti Pesu ei usu, et neljapäevane kohtumine suurte avaldustega lõppeb.
Need on olnud üsna madalal tasemel ametnike kohtumised ja olulisemad signaalid on tulnud poliitikutelt, ütleb ta.
Alaranta sõnul on aasta algusest saadik olnud viiteid sellele, et Türgi parlament võiks saada Soome ja Rootsi NATO liikmelisuse ratifitseeritud erineval ajal. Erdogani siseringi tegelike mõteteni on aga väga raske jõuda.
Ka Soome välisminister Pekka Haavisto on öelnud, et alates jaanuarist on Türgi andnud mõista, et Soome on täitnud kolmepoolse leppe tingimused.
Pesu näeb aga, et Soomel oleks raske saata praegusest tugevamat sõnumit, et sooviks vajadusel enne Rootsit edasi pääseda. Rootsi meedias levib juba lugu, milles Soome tegevust peetakse reetmiseks, hindab Pesu.
Rootsi avalik-õiguslik ringhääling SVT edastas teisipäeval saates Utrikesbyrån osa nimega Finska Sveket.
On oht, et reetmise lugu elab riikidevahelises ajaloolises mälus edasi. Pesu sõnul peaks Rootsi valitsus seetõttu andma märku jõulise positiivse sõnumiga, kui seda tahetakse ära hoida.
Asi on psühholoogiliselt tundlik, mis teeb Soome poliitika keeruliseks. See ei ole puhtalt strateegiline ega läbirääkimiste taktikaline küsimus, vaid siin on mängus emotsioonid ja psühholoogilised tegurid, lisas Pesu.
