Ukraina, USA ja tema NATO liitlaste puhul on mäng nüüdseks saanud selgemaks.

Esiteks nõuab Kiiev täiustatud relvasüsteemi. USA Joe Bideni valitsus vastab eitavalt ja annab samas mõista, et Ukraina võiks saada sama tüüpi relva oma Euroopa naabritelt poole lühema ajaga, vahendab New York Times.

Kuid NATO riigid Euroopas, kasutades president Donald Trumpi stiili liit lõhestada, keelduvad saatmast Ukrainale midagi, mis provotseeriks Venemaad, kui just USA ei tule nendega kaasa. Nii ütleb Bideni valitsus pärast kuudepikkust kõhklemist ja kaalumist jaatavalt ning väravad uutele relvadele avanevad.

Nii oli ka õhutõrjesüsteemidega, kui president Biden otsustas detsembri lõpus saata Ukrainasse Patrioti patarei ning Saksamaa ja Holland teatasid seejärel, et saadavad samuti Patrioti laskesüsteemid ja raketid. Nii oli ka soomustatud lahingumasinate puhul, kus Prantsusmaa ja Saksamaa avasid oma varud, kui Bideni valitsus andis jaanuaris märku, et saadab Bradleyd. Nii oli ka tankidega, kui Saksamaa nõustus saatma Leopard 2 tankid, kui Bideni valitsus nõustus saatma Ameerika tankid M1A2 Abrams.

Nüüd on samasugune lugu hävituslennukitega, mis on Ukraina soovide nimekirja viimane artikkel. Kiiev on küsinud kümneid ühe mootoriga hävituslennukeid F-16, mille töötasid välja 1970ndatel aastatel General Dynamics ja USA õhujõud. Peaaegu 50 aastat hiljem lendavad Ameerika õhujõudude piloodid endiselt F-16-ga, nagu ka paljude USA partnerriikide piloodid.

Ukraina tahab, et lennukid pakuksid vägedele õhutoetust, kui nad püüavad tagasi võtta linnu idas ja lõunas, kuhu Vene väed on tunginud, ning ka kaitsta oma linnu Vene ründelennukite eest.

Tavapärast stsenaariumi järgides ütleb Bideni valitsus algul ei, kuid ametnikud kiirustavad eraviisiliselt ütlema, et see „ei” on tõenäoliselt ajutine.

Pärast seda, kui Biden ütles „ei”, kui ajakirjanik küsis esmaspäeval, kas USA annaks Ukrainale F-16 hävitajaid, võtsid kõrgemad ametnikud kiiresti sõna. Mitmed ütlesid, et Bideni „ei” ei takista valitsusel hiljem otsustada lennukite andmise kasuks, või mis on tõenäolisem, töötada välja leping, mis lubaks teisel riigil saata Ukrainasse oma Ameerikas toodetud F-16.

„Me räägime pidevalt ukrainlastega ning räägime pidevalt oma liitlaste ja partneritega võimetest, mida nad vajavad,” ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John F. Kirby teisipäeval ajakirjanikele.

President Volodõmõr Zelenski tippnõunik Andri Jermak ütles esmaspäeval oma sotsiaalmeedia kanali postituses, et „töö F-16 hävitajate hankimiseks jätkub”, lisades, et Ukraina on näinud „Poola poolt positiivseid märke, et ollakse valmis need kooskõlastatult NATO-ga üle andma.”

Kuid Ameerika ja Euroopa ametnike sõnul on tõenäolisem, et sellised tarned tulevad Taanist või Hollandist. Hollandi valitsus kaalub Kiievi taotlust F-16 saamiseks „avatud meelega”, tsiteeris Hollandi uudisteleht NL Times eelmisel kuul välisministrit Wopke Hoekstra’t.

Hollandis on umbes 40 hävitajat F-16 ja nad lähevad üle arenenumatele hävitajatele F-35 (mille tootja on samuti Lockheed Martin), nii et mõne oma F-16 saatmine Ukrainasse oleks mõttekas, ütlesid Ameerika ametnikud.

USA valitsus peab heaks kiitma F-16-de müügi või üleandmise partnerriikidest kolmandatesse riikidesse, mis tähendab, et iga NATO liige, kes soovib saata oma Ameerikas toodetud hävitajaid Ukrainasse, peab kõigepealt saama Bideni valitsuselt rohelise tule.

Kahe ametniku sõnul võib see luba aidata rahustada NATO riike, kes on mures selle pärast, et Venemaa karistab neid täiustatud hävitajate Ukrainasse saatmise eest.

„Meil on muster; kui me ütleme, et pakume varustuse kategooriaid, siis meie liitlased teevad seda,” ütles Obama valitsuse ajal Ukraina asjade kõrgeim Pentagoni ametnik Evelyn Farkas. „Nad näivad kartvat väga seda, et Venemaa suunab viha mõne NATO riigi vastu.”

Abramsi tankide puhul piisas Saksa tankide Leopard 2 saatmiseks ainuüksi eelmise nädala teatest, et USA saadab need, kuigi Pentagoni anmdtel ei jõua Abrams lahinguväljale tõenäoliselt kuude, kui mitte aastate pärast. Suurbritannia varasem lubadus saata oma Challengeri tankid ei olnud ülejäänud Euroopa kaasamiseks piisav, tunnistavad ametnikud.

Praegu suhtub Bideni valitsus kõrgtehnoloogilistesse hävitajatesse kui millessegi, mille tänapäevane Ukraina õhuvägi saab kahtlemata otse USA-st, kuid tulevikus. Pentagoni ametnikud väidavad, et tahavad seada esikohale relvad, mis võivad praegu Kiievit aidata. Bideni valitsus valmistab Ukrainale ette uut relvapaketti, teatasid valitsuse ametnikud sel nädalal. Eeldatakse, et 2,2 miljardi dollari suurune pakett sisaldab pikema tegevusraadiusega rakette, kuid neid ei tarnita tõenäoliselt mitmeid kuid, kui mitte aastaid.

Suuremad ja paremad relvad, mida avalikult lubatakse, kuid mida kohe ei tarnita, täidavad Ameerika ametnike sõnul Venemaale sõnumi saatmise eesmärki. Hävituslennukite ja tankidega kindlustatud Ukraina sõjavägi suudaks ehk aasta pärast asuda vastupealetungile, et võtta tagasi Moskva poolt vallutatud territoorium.

Ametnike sõnul on praegu Ukraina peamiseks prioriteediks õhutõrjesüsteemid, suurtükivägi ning seejärel soomustatud ja mehhaniseeritud süsteemid.

Kuid Ukraina, mille piloodid lendavad nõukogudeaegsete reaktiivlennukete, sealhulgas MiG-29, on olnud kindel, et soovib Lääne hävitajaid.

Kuna nii paljudel USA liitlastel on F-16 lennukid, on täiustatud hävitajate tarneahel kogu maailmas hästi toetatud, mis muudab Ukrainal nende hooldamise lihtsamaks, ütles Iraagi sõjas lennukitega F-16 lennanud erukindral Michael Fantini. Ta nimetas hävitajat „kõige manööverdusvõimelisemaks, mis eales ehitatud, välja arvatud F-22″ – mis on teine hävitaja.

Fantini ütles, et lennuk võib anda „olulise panuse” lahinguväljal ja taevas Ukraina kohal.

Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat ütles eelmisel nädalal toimunud briifingul, et Ukraina pilootidel kulub „paar nädalat”, et õppida hävitajatega lendama, kuid „umbes kuus kuud”, et õppida, kuidas nende abil võidelda.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval, et tema riik ei ole välistanud hävitajate saatmist Ukrainasse, kuid ta esitas mitu tingimust. Nende hulgas: et sellise varustuse pakkumine ei tooks kaasa pingete eskalatsiooni ega seda kasutataks „Venemaa kohale lendamiseks”, ütles Macron.

Ameerika ametnike sõnul on Ukraina sõjavägi pälvinud nende usalduse pärast aasta aega kestnud hoiatusi, et ukrainlased ei kasutaks Venemaal lääne relvastust.