Ukraina jaoks oli võitlus Lääne lahingutankide saamise nimel alles algus. Kui USA-s ehitatud Abramsid ja Saksamaal toodetud Leopardid on pärast kuudepikkust lääneliitlaste vaidlust suundumas rindejoonele, pööravad Kiievi sõjalised planeerijad tähelepanu sellele, mida nad peavad loogiliseks järgmiseks sammuks nende jõupingutustes Vene sissetungijate tõrjumisel – kaasaegsed hävituslennukid.

Vestlused enam kui poole tosina lääne sõjaväeametniku ja diplomaadiga kinnitavad, et juba käib sisedebatt Ukraina reaktiivhävitajatega varustamise üle, mida õhutavad Ukraina ametnikud Balti riikide toetusel, vahendab Politico.

„Järgmine loomulik samm oleks hävitajad,” ütles Põhja-Euroopa riigi diplomaat.

See arutelu kujuneb tõenäoliselt veelgi tulisemaks kui vaidlus tankide tarnimise üle. Euroopas ütlesid mitmed ametnikud ja diplomaadid, et nende valitsused ei pea seda ideed enam ebatõenäoliseks, kuid hirm sõja laienemise ees on endiselt suur.

Washington on öelnud Kiievile, et lennukite tarnimine on praegu „keelatud”, ütles ülal tsiteeritud diplomaat, kuid lisas: „Seal on punane joon, kuid eelmisel suvel oli meil HIMARSil [mitmikraketiheitja] punane joon ja see liikus. Siis olid need lahingutankid ja see liigub.

Euroopa suurriigi teine ​​kõrge saadik rõhutas ka kiirust, millega lääne relvade tarned suurenevad. „Hävitajad on täna täiesti mõeldamatud,” ütles ta, „aga meil võib see arutelu toimuda kahe-kolme nädala pärast.”

Ukraina liitlaste kaitseministrid peavad järgmisel kuul Saksamaa edelaosas asuvas USA Ramsteini sõjaväebaasis uue tippkohtumise, kus eeldatavasti on kesksel kohal lennundus ja õhutoetus.

Hollandi välisminister Wopke Hoekstra ütles eelmisel nädalal Hollandi parlamendile, et tema valitsus kaalub F-16 hävitajate saatmist, kui Kiiev seda nõuab. „Oleme avatud meelega, tabusid pole,” ütles ta.

See järgnes eelmisel kuul Slovakkia välisministri Rastislav Káčeri kommentaaridele, kes ütles Interfax-Ukrainale, et tema valitsus on „valmis” andma Kiievile nõukogudeaegseid hävitajaid MiG-29, ning rääkis NATO partnerite ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kuidas seda teha.

Teised kõrgemad poliitikud on oluliselt vähem entusiastlikud. Saksamaa kantsler Olaf Scholz välistas kolmapäeval hävitajate tarned, viidates vajadusele hoida ära edasist sõjalist eskalatsiooni.

„Ukrainale hävituslennukeid ei tarnita,” ütles ta. „See tehti selgeks väga varakult, sealhulgas [USA] presidendi poolt.”

Mõned ametnikud usuvad, et järgmise kuu arutelu Ramsteinis keskendub seetõttu pigem situatsiooniplaani väljatöötamisele juhuks, kui mingil tulevikus on hädasti vaja hävitajaid, mitte aga lähiaja tarnete osas kokkuleppele jõudmisele.

Ukraina Euroopa liitlased näevad ette konflikti, mis võib kesta veel kolm kuni viis aastat või kauem, ning on mures, et lääs on lähedal sellele piirile, mida saab pakkuda ilma Moskva äärmuslikku vastust esile kutsumata.

Eelmise, 2022. aasta alguses leppisid lääneliitlased kokku „kirjutamata reeglites” mitte tarnida Ukrainale kohe pärast sissetungi täielikult kõikehõlmavat relvapaketti, kartuses „kutsuda esile Venemaa suur vastus,” ütles ühe Euroopa valitsuse kolmas kõrge diplomaat.

Leiti, et Lääs peaks toetama järk-järgult, hinnates igal sammul Venemaa vastust.

„Paljud lääneriigid arvavad, et kui me oleksime varustanud Ukrainat kogu riistvaraga, mida nad meilt sõja esimeses faasis küsisid, siis oleks Venemaa reaktsioon olnud tugev, sealhulgas tuumarelvaga. Seda võib nimetada [Putini] harjutamise protsessiks,” ütles diplomaat.

Strateegia on olnud aeglane, kuid pidevalt tõusev suund läänepoolsete toetuste osas, alates tankitõrje Javelinidest ja kaasaskantavatest õhutõrjesüsteemidest nagu Stingerid kuni HIMARS-i ja viimasel ajal maa-õhk Patriot rakettide, tankide ja soomusmasinateni.

Lennukite tarnimine on seega „ainult küsimus, millal,” prognoosis sama diplomaat.

Briti välisminister James Cleverly kohtus eelmisel nädalal Washingtonis USA kõrgete ametnikega, et arutada edasist sõjalist toetust Ukrainale pärast tankide tarnimist. Hiljem rääkides keeldus Cleverly ütlemast, kas need vestlused hõlmasid hävitajate, kobarpommide või kaugmaarakettide tarnimist.

„Ma ei hakka spekuleerima tulevase sõjalise toetuse olemuse üle,” ütles ta. „Meie toetus on arenenud lahingu arenedes ja ukrainlaste nõudmiste arenedes.”

Ühendkuningriigi ametnike sõnul ei soovi Suurbritannia saareriigina Ukrainale lennukeid sama innukalt saata kui tanke ja muud maismaa sõjavarustust. Samuti on mure selle pärast, et avalikkuse toetus võib edasise eskaleerumise käigus väheneda.

Euroopa diplomaadid nõustuvad, et lääs soovib kõigepealt ammendada kõik muud õhutoetuse võimalused, sealhulgas rohkem ründedroone ja võimalik, et kaugmaarakette. Washington kiitis hiljuti heaks ka külma sõja aegsete juhitamata rakettide Zuni saadetise, mida Ukraina armee võiks oma nõukogudeaegsetelt MiG lennukitelt välja saata.

Kuid need ametnikud osutasid ka hiljutistele USA otsustele kui tõenditele, et Washington valmistub aruteluks lennukite üle.

Juulis kiitis USA esindajatekoda heaks 100 miljoni dollari eraldamise Ukraina pilootide väljaõpetamiseks USA hävitajatel lendamiseks ning oktoobris teatas Ukraina, et mitmekümnest piloodist koosnev rühm valiti välja Lääne hävitajatel treenima.

Kaitsepoliitika asekantsler Colin Kahl ütles augustis ajakirjanikele, et „pole mõeldamatu, et Lääne lennukid võivad olla osa Ukrainale tarnitavast relvastuse segust”.

Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi nõunik Juri Sak ütles, et Kiievi prioriteediks pärast tanke on reaktiivlennukid ning liitlaste „vabandused” pole ületamatud. Ta on veendunud, et Lääs on nüüd veendunud vajaduses hoolikalt, kuid järjekindlalt oma sõjalisi annetusi täiustada.

Ta ütles, et Ukraina õhujõud on pööranud pilgu Ameerika lennukitele F-16 ja F-15, kuid on avatud ka teistele. Enamik USA-le kuuluvaid F-15 ja F-16 lennukeid kasutatakse teistes piirkondades, sealhulgas Indo-Vaikse ookeani piirkonnas.

„Praegu kasutavad F-15 peaaegu 50 riiki,” ütles Sak. „Ma ei usu hetkekski, et Ukraina ei vääri lahingulennukeid.”

Lennukite saatmine oleks aga Ukraina liitlastele tõsine logistiline ettevõtmine.

F-15 ja F-16 nõuavad pikki ja kvaliteetseid maandumisradasid, millest Ukrainas on puudus. Eksperdid ütlevad, et Venemaal oleks lihtne märgata katseid rajada operatiivbaase ja neid tabada.

Ameerika F-18 hävitajad või Rootsis toodetud Gripenid oleksid sobivamad, ütles Briti mõttekoja RUSI õhujõudude vanemteadur Justin Bronk, kuna need võivad startida lühematelt maandumisradadelt ja vajavad vähem hooldust. Kuid neid lennukeid on suhteliselt vähe.

Rootsi kaitseminister Pål Jonson ütles kolmapäeval Politicole, et Rootsil „ei ole kohe plaanis Gripeneid Ukrainasse saata”.

Teised lahinglennukid, nagu Prantsusmaal toodetud Rafaled võivad nõuda märkimisväärsel hulgal Ukrainas kohapeal viibivaid lääne tsiviilisikuid, et lennukit remontida ja lendudeks ette valmistada. Need inimesed muutuksid automaatselt Venemaa rünnakute sihtmärkideks.

Kuid küsimusele, kas lennukite annetamine kujutaks endast eskalatsiooni, märkis Prantsuse valitsusametnik, et Ukraina on juba saanud läänest ülivägivaldseid relvi, näiteks Caesari suurtükke.

„Me ütleme, et kõik, mida saadame, peab olema kaitseotstarbeline, kuid kui varustus on kohale toimetatud, on see nende käes,” ütles ametnik. „Argument [et te vajate Ukrainas NATO ohvitsere] oli sama ka Patriotide puhul. Saatsime nad ikka.”