Valgevene analüütik: soomlased peavad olema valvsad, sõda ei lõppe järgmisel aastal ja hullem on alles ees

Valgevene analüütiku Rõhor Niznikau sõnul toetab vähemalt kaks kolmandikku venelastest Vladimir Putini poliitikat ja agressioonisõda Ukraina vastu.

Sõda ei lõpe järgmisel aastal, ütles Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Niznikau MTV saates Itä Nyt.

Optimistid usuvad, et sõda võib lõppeda juba järgmisel kevadel või sügisel, kuid seni, kuni Vladimir Putin on võimul, on ta valmis võitlema ja minema lõpuni. See puudutab tema pärandit, kommenteeris Niznikau.

Analüütik ei usu Venemaa kokkuvarisemisse, sest tal on rahalisi vahendeid ja piisavalt inimesi, peale selle on Venemaal ka liitlasi.

Sel nädalal ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et Venemaa jätkab sõda seni, kuni Ukraina allub Venemaa nõudmistele. Niznikau ei omista Lavrovi sõnadele erilist tähendust.

Täna ütleb Lavrov üht ja homme teist, tema sõnadel pole peaaegu mingit tähendust. Oluline on aga see, et Putin usub, et Venemaa võidab ja aeg töötab tema kasuks.

Niznikau arvates ei usu Putin, et Ukraina peab vastu sõjalisele ja humanitaarkatastroofile, mille Venemaa on põhjustanud, vaid alistub aja jooksul. Venemaa ei ole valmis loobuma territooriumidest, mille ta selles agressioonisõjas vallutas, rääkimata Krimmist.

Analüütiku sõnul on mingisugune relvarahu võimalik, kuid see oleks Venemaale vaid hingetõmbepaus, et end kokku võtta ja uuesti rünnata.

Usun, et sõja lõpp võtab aega vähemalt paar aastat ja halvim on alles ees, ütles Niznikau.

Rõhor Niznikau sõnul ei ole tegemist Putini, vaid konkreetselt Venemaa sõjaga, sest valdav enamus venelasi toetab sõda ja Putini läänevastast ideoloogiat.

Venelased teevad, mida Putin otsustab. Kaks kolmandikku venelastest toetab Putini seisukohta. Nad süüdistavad kõiki peale Venemaa. Nende arvates rünnati Venemaad läänest ja Venemaa pidi end kaitsma, täpsustab Niznikau.

Kuid sügisel, kui Putin teatas Venemaal mobilisatsiooni käivitamisest, vähenes tema toetus veidi ja nähti ka mõningast vastupanu. Rindele saatmise vältimiseks põgenesid välismaale ka mõned värbamisealised mehed ja nende perekonnad. Niznikau tahab aga juhtida tähelepanu, et tegemist on väga väikese ja marginaalse grupiga. Isegi kui Läänes tundub see suur hulk, siis tegelikult on Venemaal nii palju inimesi, et see on piisk meres.

Enamus venelasi oli oma saatusega rahul ja toetab endiselt Putinit, märgib analüütik.

Analüütiku sõnul on Putini vankumatul toetusel mitu põhjust. Esiteks ei olnud enamus venelasi rahul segadusega, mis Venemaal oli 1990ndate aastate alguses pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Putin tõstis venelaste elatustaset, mis eriti 2000ndate aastate alguses tõusis taevasse. Teiseks on venelased Putini ideoloogia järgi suur rahvas, kuid Lääne vastuseisu tõttu pole nad oma täit hiilgust saavutanud.

Putinile on omane lääne-vastane retoorika ja enamik venelasi usub sellesse, sest see ühendab neid rahvusena, ütleb Niznikau.

Kuigi sõda kestab Niznikau prognooside kohaselt veel kaua, rõhutab ta ühtlasi, et sõda on lõpuks Venemaa jaoks katastroof.

Aga eks ole näha, kui kaugele Venemaa Ukraina sellesse segadusse tõmbab. Ukraina kannatab juba tohutute kaotuste ja hävingu all. Isegi kui suure osa saab uuesti üles ehitada, siis kas Ukrainast lahkunud inimesed tulevad tagasi? Ilma inimesteta on ühiskonda väga raske uuesti üles ehitada, resümeerib Niznikau.

Valgevene analüütikut kurvastab tema riigi roll Ukraina sõjas. Valgevene on andnud oma territooriumi Venemaa sõjaliste eesmärkide täitmiseks ja Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka teeb kõik, mida Putin pähe võtab.

Valgevene mängib väga traagilist rolli, sest ta ei taha sõjas osaleda ja enamus valgevenelasi on sõjale vastu. Lukašenkal pole aga valikut, Putin hoiab teda rihma otsas ja tema troonile jäämine sõltub täielikult Putinist, ütleb Niznikau.

Kui Venemaal toetab enamik inimesi Putinit, siis Valgevenes on olukord Niznikau sõnul vastupidine. 2020. aasta tohutud meeleavaldused näitasid, et valdav enamus valgevenelasi ei toeta Lukašenkat, vaid soovib demokraatiat.

Kui Soome otsustas NATO-ga liituda, ähvardas Venemaa, et sellega tehakse suur viga. Kas Soome peaks Venemaad kartma?

Niznikau on seisukohal, et Soome peaks kindlasti arvestama sellega, et idas on selline naaberriik nagu Venemaa.

Soome peaks valvel olema ja arvestama, et naaber on ettearvamatu. Kuid ma ei usu, et Venemaal on Soome suhtes regionaalseid ambitsioone, märkis analüütik.

Analüütiku sõnul elab Venemaa oma maailmas ja mullis, millest Läänes on peaaegu võimatu aru saada. Veebruaris arvas Venemaa, et nad võiksid lihtsalt Kiievisse sisse marssida ja Zelenski tappa ja siis on kõik rahul. See muidugi ei õnnestunud, kuid see näitas Venemaa illusioone ja valearvestust. Soome peaks sellega arvestama.

Kommentaarid
(Külastatud 1,546 korda, 1 külastust täna)