Soome asjatundja: Ukrainas võib 25 000 Vene sõdurit piiramisrõngasse jääda

Pole teada, kust leiab Venemaa sellise tugeva toetuse, et nad suudavad Ukraina edu peatada, ütles endine Soome kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg.

Kui rindel olukord muutub, peavad Vene sõdurid vahel ootama Kremli korraldusi, kirjutab Briti väljaanne Economist. Kui otsus on Moskvas tehtud, võib see rindele jõudes olla juba lootusetult vananenud.

Ukraina väed järgivad teistsugust tegutsemismudelit, ütles endine kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg MTV uudistele.

See toimib järgmiselt: Ukraina sõduritele antakse käsuliini allosas sihtmärk. Küll aga on neil kohapeal nii võimalus kui ka õigus oma infot ära kasutada, st näiteks edasi liikuda, kui leitakse tühi ala.

Soomes on kasutusel termin ülesandetaktika. Ukraina on silma paistnud lahinguvälja luure osas. Ilmselgelt teavad nad, kus on nõrgalt kaitstud alad ja tühi ala.

Ukraina suudab teha kiireid otsuseid. Vastupidine on Venemaa tsentraalselt juhitav süsteem, kus tuleb kõige jaoks küsida luba, et teha seda või teist. Oleme korduvalt üllatunud, kui kiiresti ukrainlased edasi liiguvad. Pole tegelikult teada, mis suunas olukord areneb, rääkis Lindberg.

Selliseid hämmastavaid hetki on olnud alates septembri algusest piisavalt. Just siis, kui tundus, et Ukraina rünnak riigi lõunaosas asuvale Hersoni oblastile ei edene, andsid Ukraina väed Harkivi oblastis löögi ja Vene rinne varises kokku.

Igapäevased teated lahinguväljalt pole Venemaale olnud ka pärast seda just soovituslik lugemine. Strateegiliselt oluline Lõman on taas Ukraina valduses ja ka lõunas on Ukraina vallutanud ühe küla teise järel.

Ukraina kirdeosas asuv Oskili jõgi ei suutnud peatada Ukraina vägesid Harkivi oblastis, kuigi see oli loomuliku takistusena Venemaale põhimõtteliselt sobiv kaitsepositsioon.

Veekogude kallastele on kaitserajatisi tavaliselt lihtne ehitada ja nende ületamine on keeruline. Ukraina väed on juba liikunud jõe idaküljele. Viimased andmed näitavad aga, et edasiminek ei ole enam nii kiire kui Harkivi oblastis (Oskili jõest lääne pool).

Ukraina väed ei saa „lõpmatuseni pealetungi jätkata”, ütles Lindberg. Piirkond on üsna suur. Kuigi Ukraina edeneb, võtab see aega. Vahepeal peab pausi tegema ja vägesid täiendama.

Lindbergi hinnangul „tõstis panuseid” Putin, liites võltsreferendumite alusel Ukraina alad Venemaaga. Nii Ukraina kui ka arvukad Lääneriigid on Venemaa tegevuse hukka mõistnud.

Vene väed ja Venemaa toetatud separatistid okupeerisid osa Ukrainast juba enne veebruari pealetungi. Nüüd ohustavad Ukraina rünnakud juba piirkondi, mida Venemaa kontrollis enne suure sõja puhkemist.

Kui Ukraina jätkab nende piiride ületamist, on see Venemaa juhtkonna jaoks pärast kõiki kaotusi väga piinlik. Siis on kõigile selge, et Venemaa pole oma sõjategevusega saavutanud midagi peale suurte kaotuste.

Herson ei ole Harkiv, ütles Ukraina sõdur Ameerika väljaandele Washington Post.

Põgenevad Vene väed Harkivi piirkonnas olid täiesti üllatunud ja jätsid maha märkimisväärse hulga rasketehnikat, sealhulgas tanke.

Kui Harkivis jätsid venelased maha kogu laskemoona ja sõidukid, siis Hersonis on teine lugu. Seal Vene väed taganevad, võtavad varustuse kaasa ja kaevuvad uutele positsioonidele, rääkis Ukraina sõdur.

Briti kaitseministeeriumi info kohaselt on Vene väed üldiselt pärast lahingukontakti saamist Hersoni oblastis taganenud.

Ukraina sõja olukorda jälgiv Soome sõjaajaloolane Emil Kastehelmi kirjutas teisipäeval, et Venemaa „kogu Hersoni rinde põhjaosa varises kiiresti kokku”.

Ukraina rünnak on edenenud lõunas kuni paarikümne kilomeetri ulatuses, edastab Briti luure. Ukraina väed on liikunud peamiselt Inhuletsi jõe idakülje ja Dnepri jõe läänekülje vahelisel alal.

Endise kaitseväe juhataja Lindbergi sõnul on Ukraina seal leidnud Venemaa kaitses nõrga koha. Nõrgemal poolel pole sõjaajaloos enamasti edu olnud, kui ta on leidnud vastase tugeva koha ja peksnud peaga vastu seina. Ukrainal õnnestus leida vastase haavatavus ja nõrk koht, ütles Lindberg. Nüüd pole teada, kust leiab Venemaa vastase edu peatamiseks tugevama toetuse.

Eri allikate andmetel oli Ukrainal võimalus Ukraina idaosas Lõmanis sisse piirata umbes 5000 Vene võitlejat. Kui palju Vene vägesid lõpuks Lõmani jäi, pole teada, kuid ilmselt suutis Venemaa üsna suure osa oma vägedest välja tuua.

Teisest küljest on teatatud, et Ukraina hävitas ka Lõmanist mööda teid põgenenud Vene vägesid.

Hersoni oblastis on Ukrainal võimalus piirata sisse kuni 25 000 Vene sõdurit, ütles Lindberg. Viimased andmed näitavad, et Venemaa on Nova Kahhovka piirkonda kuhjanud kahjustatud varustust ja haavatuid. See on praegu venelaste jaoks kõige kriitilisem koht.

Ka Briti kaitseministeerium leiab, et Venemaa komandörid peavad Nova Kahhovka piirkonda veelgi suurema murega vaatama. Piirkonnas asuvad vähesed Dnepri jõeületuskohad on aga endiselt Vene vägede kontrolli all.

Lindbergi sõnul peab Venemaa väejuhatus mõtlema, kas nad jätavad Ida- ja Lõuna-Ukraina nendel aladel praegused väed alles või on mõni suund kriitilisem. Siis peaks Venemaa oma vägesid uuesti liigutama. Ukrainal võiks jälle olla edasi liikumise koht. Hetkel tundub, et Ukrainal on selgelt paremad kaardid käes, märkis Lindberg.

Ukraina rünnak Ukraina lõunaosas ei ole veel ohustanud Venemaa peamisi kaitsepositsioone, nendib Briti kaitseministeerium. Teadaolevalt on Venemaa Hersoni piirkonda kindlustanud terve suve.

Endine kaitseväe juhataja Lindberg märkis, et Herson on suur linn, mille vallutamine pole ilmtingimata kerge ülesanne. Kas Ukraina tahab alustada ulatuslikku linnasõda? küsib Lindberg.

Kerge pole aga ka linna kaitsvatel venelastel. Ukraina on juba mitmeid kuid kahjustanud Dnepri jõge ületavaid sildu ja seega raskendanud Vene vägede varustamist. Sildade nõrk seisukord raskendab ka venelaste taganemist, ütles Lindberg.

Hersoni saatus pakub nii Kiievi kui Moskva otsustajatele suurt huvi, kuna linn on strateegiliselt ülimalt oluline nii Ukrainale kui ka Venemaale.

On küsitav, kas Venemaal on tahet pidada sellist linnasõda, nagu Ukrainal oli Mariupoli Azovstali tehases, kus blokaadi all olnud tehases võideldi väga karmides tingimustes.

Soome endine luurejuht Pekka Toveri avaldas varem arvamust, et president Vladimir Putin ohverdab pigem osa Donetskist ja Luganskist kui kaotab Lõuna-Ukraina. Herson on värav nii Ukraina kui ka Venemaa jaoks.

Kui Ukraina läheb Krimmi, peab Herson olema võetud. Kui Venemaa tahab kunagi kogu Ukraina Musta mere rannikut enda valdusesse võtta, siis ei tohi Hersonit kaotada, nentis Lindberg.

Kommentaarid
(Külastatud 2,197 korda, 1 külastust täna)