Venemaa vaatenurgast on Soome olulisem riik kui tema suurus, hindab Soome kaitsepolitsei (Supo) juht Juha Martelius.
Soome positsiooni Venemaa välispoliitikas on sageli seletatud tema olulise strateegilise asukohaga, ka Kremli vaatenurgast, ning viimastel aastatel NATO liikmelisusega.
Martelius toob esile ka Soome väga aktiivse välis- ja julgeolekupoliitika. Soome välis- ja julgeolekupoliitiline juhtkond suudab praegu erakordselt mõjutada küsimusi, mida Soomel pole traditsiooniliselt olnud võimalust mõjutada, ütles Martelius MTV uudistele.
Supo juht ei toonud ühtegi soomlast konkreetselt nimepidi välja.
Soomes juhib välispoliitikat president koos valitsusega ning 2024. aastal ametisse astunud president Alexander Stubb on jätkanud Sauli Niinistö suunda, olles väga aktiivne ja nähtav välispoliitika tegija ning nõutud kommentaator ka rahvusvaheliselt.
Stubbil on presidendina olnud nähtav roll, eriti suhetes Ameerika Ühendriikidega. Stubbil on olnud Soome presidendina erakordselt tihedad sidemed USA presidendi Donald Trumpiga.
Lisaks on Stubb olnud aktiivne Ukraina küsimustes ja osalenud uue maailmakorra arutelus, mis tema arvates on üleminekujärgus.
Stubbi tegevus välis- ja julgeolekupoliitikas pole jäänud märkamata Venemaal. Stubbi on korduvalt kritiseerinud ka Kremli tippjuhid.
Viimasel ajal on Soomes taas puhkenud arutelu selle üle, kas pidada Venemaaga läbirääkimisi.
Soome ja Venemaa vaheline dialoog piirivalveasutuste tasemest kõrgemal on olnud olematu, vähemalt avalikult kättesaadava teabe kohaselt, pärast Venemaa ulatuslikku rünnakut Ukrainale 2022. aasta veebruaris.
Soome kaitsepolitsei juhi Marteliuse sõnul on Venemaaga suhtlemise küsimus „ennekõike poliitiline”. Lisaks tuleks otsustada, kas igal lääneriigil on oma Venemaa-poliitika või kas tehakse Kremliga koostööd kaitseliidu NATO või Euroopa Liidu osana.
Ütleme aga nii: arusaamatuste vältimiseks on alati hea pidada mingisugust dialoogi, ütles Martelius.
Soome luureteenistus Supo on teatanud, et pingeline olukord lääneriikide ja Venemaa vahel võib viia väärtõlgendusteni.
Üks võimalik näide sellisest väärtõlgendusest on Venemaa oletatav roll Läänemere kaabliriketes.
Supo juht ütles väljaandele Suomen Kuvalehti selle aasta alguses, et „selle taga pole olnud tahtlikku Vene riigi tegevust”.
Supo teatas oma aastaraamatus, et kaablikatkestuste arv Läänemeres on viimastel aastatel olnud Läänemere kohta üsna tavapärasel tasemel. Samal ajal märkis Supo, et Venemaa ei ole kõikvõimas.
