Valitsuse täiskogu otsustas täna neljapäeval 7. mail anda parlamendile aru Soome osalemisest Ukraina toetuseks korraldatud operatsioonis Legion. See on ülesanne, mis hõlmab maksimaalselt 40 Soome sõdurit ning hõlmab osalemist operatsiooni staabis, toetus- ja väljaõppetegevustes EL-i ja NATO riikide territooriumil.

Ukraina ja riigi suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamine on Soome välis- ja julgeolekupoliitika üks peamisi prioriteete. Püsiva ja õiglase rahu saavutamiseks tuleb tugevdada Ukraina läbirääkimiste positsiooni ühelt poolt sõjalise abi ja muu Ukraina toetamise kaudu ning teiselt poolt Venemaa majanduslikku suutlikkust mõjutavate sanktsioonide kaudu, seisab operatsiooni seletuskirjas, vahendab Iltalehti.

Operatsiooni eesmärk on koolitada ja varustada Ukraina vajadusteks „mitmesuguseid sõjalisi võimeid”. Operatsioonid toimuvad peamiselt Poolas.

Operatsioonis osalemise memorandumi kohaselt on Soome toetanud Ukrainat mitmel viisil, kokku 4,1 miljardi euro ulatuses.

Lisaks on Soome varem pakkunud väljaõppetoetust, mida on antud osalemise kaudu EL-i sõjalise abi operatsioonis EUMAM Ukraina, Suurbritannia juhitud Interfaxi operatsioonis ning NATO julgeoleku- ja väljaõppetoetuses Ukrainale.

Soome osalemine operatsioonis Legion näitab Soome pühendumust Ukraina toetamisele olukorras, kus Euroopa riikidelt oodatakse suuremat vastutust Ukraina toetamisel. Osavõtu suurendamine on osa Soome järjepidevast välispoliitilisest tegevusest ning tugevdab veelgi Soome profiili Ukraina kindla toetajana, väidetakse memorandumis.

Nüüd algav operatsioon on tingitud Venemaa agressioonisõja jätkumisest Ukrainas ning Ukraina muutuvatest toetus- ja väljaõppevajadustest. Memorandumi kohaselt peavad Ukraina partnerid suutma rahuldada uusi vajadusi.

Lahinguvälja nõuete ja Ukraina välja arendatud väljaõppetaristu tõttu on Ukraina 2025. aasta jooksul keskendunud väljaõppele oma territooriumil või selle vahetus läheduses, märgitakse memorandumis.

Ukraina muutunud vajaduste tõttu on Soomel mõistlik lõpetada osalemine Põhjamaade ja Balti riikide Ukraina toetamise algatuse juhtimises ja selle raames pakutavas väljaõppetoetuses EL-i ja NATO riikides ning keskenduda osalemisele toetus- ja väljaõppetegevustele, mis on Ukraina vajadustega kõige sobivamad. Osalemise lõpetamine esitatakse eraldi otsustamiseks valitsusele ja presidendile.

Memorandumis märgitakse, et operatsioon ei hõlma sõjalise jõu kasutamist. Väljaõppetegevus muutub individuaalsetest lühiajalistest kursustest pidevaks väljaõppetegevuseks Poolas asuvas alalises baasis. Poola on ka operatsiooni peamine tegevuspiirkond.

Operatsiooni juhib Norra ning selles osalevad teised Põhjamaad, Balti riigid ja Poola. Norra on teinud ettepaneku, et Soome peaks täitma umbes 30 ametikohta.

Valitsus teeb ettepaneku, et Soome osaleks operatsioonis maksimaalselt 40 sõduriga. Operatsiooni lõppkuupäeva ei saa ette määrata, kuid Soome osalemine toimub tähtajaliselt, lõppedes 2028. aasta märtsi lõpus.

Memorandumi kohaselt keskendub operatsiooni ohuhinnang traditsiooniliste kriisiohjeoperatsioonide ohtude asemel Venemaa vastuluure ohule. Venemaa-lähedastes ja Ukraina toetamisega seotud operatsioonides peetakse isikkoosseisu spionaažiohtu „pidevaks ja kõrgeks”.

Ohuhinnang toob esile ka kaudse trauma ohu. Sümptomid võivad ilmneda alles viivitusega pärast teenistuse lõppu.

Operatsioon toimub Euroopas ja toetab Euroopa sõda pidavat riiki ja selle sõdureid, millega Soome sõdurid saavad kergesti samastuda. Memorandumi hinnangul võivad need operatsiooni eripärad põhjustada nn kaudset traumat rohkem kui kaugemas operatiivkeskkonnas toimuvad kriisiohjeoperatsioonid.

40 sõduri osalemise eeldatav maksumus on ligikaudu 9 miljonit eurot aastas. Summa jaguneb välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalade vahel.

Käesoleval 2026. aastal oleksid kulud 2,9 miljonit eurot.

Lõpliku otsuse Soome osalemise kohta teeb Soome president valitsuse ettepanekul.