Soome asjatundja: Krimmi silla plahvatus ei olnud päris õnnestunud, see toimus natuke liiga vara

Kertši väina ületava silla plahvatuse põhjustas tõenäoliselt veokisse paigaldatud pomm, ütles Soome lõhkeaineekspert. Plahvatuse eesmärk oli sulgeda korraga nii maa-, rongi- kui ka laevaliiklus, ütles erumajor Mika Tyry.

Plahvatus toimus laupäeva hommikul Krimmi poolsaart ja Venemaa mandriosa ühendaval sillal. Sild ehitati pärast seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris. Plahvatuse meetodi osas polnud algul täit kindlust. Lisaks veokipommile võis olla põhjuseks sillakonstruktsioonidesse või silla alla pandud lõhkekehad, vahendab Yle.

Tyry hinnangul olid lõhkekehad tõenäoliselt veoautosse pandud ja need pandi plahvatama, kui veok oli sillal. Ka Venemaa ametivõimud on öelnud, et rünnaku põhjuseks oli veoauto pomm.

Tundub, et plahvatus juhtus silla peal, seega oli lõhkeaine ja silla vahel vähe ruumi. Näiteks täpselt veoki kõrguse jagu, hindas Tyry.

Asjatundja põhjendas oma hinnangut kättesaadava foto- ja videomaterjaliga. Tyry sõnul võib sillal toimunud plahvatust võrrelda kivi tiiki kukutamisega. See tekitab lainelise liikumise, mis levib kõikjale. Samamoodi levisid plahvatuse tagajärjed silla eri külgedele, mida on näha näiteks silla kokkuvarisemisel mitmest erinevast kohast.

Kuni 2020. aastani töötas Tyry Soome kaitseväes. Tal on enam kui 20-aastane kogemus lõhkekehade likvideerimisel ning sama kaua on ta tegelenud ka sündmuskoha uurimisega lõhkeaineeksperdina.

Tyry märgib, et kõik tema hinnangud põhinevad meediast pärit infol ja fotodel. Juhtunu kohta tal siseinfot pole.

Tyry sõnul oli veoauto ilmselt järginud rongi, mis oli teel Venemaalt Krimmi poolsaarele. Rong võis transportida kütust. Plahvatuses süttis mitu rongivagunit.

Rongi järgimine ja selle tabamine võis olla rünnaku idee, arvab Tyry. Eesmärk võis olla veoauto ja selle kõrval olev rong õhku lasta silla punktis, kus silla alt läheb läbi laevaliiklus, ütles Tyry.

Kui plahvatus oleks toimunud selles erinevate transpordivahendite ristumiskohas, oleks löök põhjustanud olulisi häireid nii rongi-, laeva- kui ka maismaaliikluses. Nüüd aga toimus plahvatus enne laevaliikluse asukohta, mistõttu häiris plahvatus vaid rongi- ja maismaaliiklust.

Üks enneaegse plahvatuse põhjustaja võis Tyry sõnul olla kütuserongi kiirus. Rong võis liikuda sillal oodatust kiiremini ja veok poleks sellele järele jõudnud. Seetõttu võidi veok liiga vara õhku lasta.

Kui plahvatuse taga oli Ukraina, siis ilmselt ei õnnestunud neil algne plaan päris hästi, leiab Tyry.

Tyry sõnul võidi veok õhku lasta mitmel erineval viisil. Üks tõenäolisemaid vahendeid võis olla lõhkekeha lõhkamine kaugjuhtimisega.

Veoautodel on jälgimissüsteemid, mis määravad satelliitide abil sõiduki asukoha. Ehk siis on suudetud üsna täpselt jälgida ja lokaliseerida, kus lõhkekehad liiguvad.

Kui plahvatust juhiti eemalt, ei pruukinud veokijuht isegi teada, mis lastiga oli tegu. Tyry sõnul on aga võimalik ka see, et juht teadis, et on nn enesetapujuht. Siis oleks ta saanud ise otsustada, millal on paras aeg lõhkekehade käivitamiseks.

Detonatsioonimomendi otsustamisel on teisigi võimalusi. Näiteks võis veoki järel sõita sõiduauto, mille abil jälgiti, millal on parim hetk plahvatuseks. Oht vahele jääda olnuks seeläbi aga suur, nii et Tyry seda eriti ei usu. Tyry ütles, et lõhkekehade käivitamine oli palju tõenäolisem näiteks telefoniühenduse kaudu.

Tyry sõnul on ainuüksi fotode ja videote põhjal raske hinnata rünnakus kasutatud lõhkeaine olemust ja hulka. Ligikaudselt võis lõhkeainet olla üks kuni kaks tuhat kilo.

Küll aga kasutati asjatundja sõnul plahvatuses tõenäoliselt mingit väga kvaliteetset lõhkeainet. Nii et see ei olnud mingi tavaline kütteõli ja ammooniumnitraadi segu, vaid midagi palju parema kvaliteediga, hindas Tyry.

Tyry sõnul oli plahvatus igatahes ebatavaline. See ei olnud ainult üks suur tulekera ja tekkivate gaaside põhjustatud tulekahju. Pärast plahvatust võis Tyry sõnul õhus näha põlevaid tükke. See viitab põlevate metallide nagu alumiinium, magneesium või termiit kasutamisele plahvatuse võimendamiseks.

Plahvatuses lendavad põlevad metallid palju laiemale alale kui lihtsalt tavaline suur tulekera. See seletab, kuidas kümnete meetrite kaugusel olnud rong plahvatuse tõttu süttis. Tyry sõnul võis veoki sees olla näiteks Vene süütepomm ehk nn termiidipomm.

Avalikkuses on spekuleeritud, kas plahvatuse põhjuseks võib olla midagi muud kui veok. Lõhkekehad võidi paigutada näiteks sillakonstruktsioonidesse või silla alla.

Tyry aga leiab, et plahvatuse kõige tõenäolisem põhjus on veoautopomm. Tema sõnul ei toeta foto- ja videotõendid teisi avalikult esitatud teooriaid.

Kui lõhkekehad oleks paigutatud silla konstruktsioonidesse, oleks Tyry sõnul tekkinud plahvatuses veesammas. Nüüd ei hakanud merepind plahvatuse ajal isegi mullitama. Tyry sõnul liikus vesi kindlasti veidi, kuid see on tüüpiline plahvatusele, mis toimub veepinna kohal.

Kui lõhkeaine oleks paigaldatud silla alla, siis ei oleks plahvatusest tekkinud tulejäljed jõudnud kõrvaloleva autotee piirdesse.

Kommentaarid
(Külastatud 4,329 korda, 1 külastust täna)