Ootamatu löök: OPEC asus Venemaa kaitsele, langetades järsult tootmismahtu – kütuse hind pööras taas tõusule

Rahvusvaheline naftatootjate kartell OPEC asus Venemaa kaitsele ja langetas tootmist 2 miljoni barreli võrra päevas.

Tegemist on suurima tootmismahu langetamisega pärast 2020. aasta aprilli, mil maailm oli koroonapandeemia haardes, vahendab Wall Street Journal.

See tähendab, et juhtivate tööstusriikide G-7 grupil on üha raskem kehtestada Venemaa naftaekspordile piirhinda, mis oleks aidanud Läänel nõrgestada Vene majandust.

Alles kolm kuud tagasi külastas USA president Joe Biden OPEC-i juhtivat riiki Saudi Araabiat lootuses naftatootmist suurendada, aga otsus oli risti vastupidine. Tootmise langus tõstab nafta hinda, mis omakorda kütab Lääneriike painavat inflatsiooni.

President Biden oli „pettunud OPEC-i lühinägelikust otsusest kärpida tootmist ajal, mil maailmamajandus tegeleb Putini Ukrainasse tungimise jätkuva negatiivse mõjuga,” teatas Valge Maja. Valge Maja teatas, et president andis korralduse vabastada USA strateegilisest naftareservist veel 10 miljonit barrelit naftat.

Kõrge kütuse hind kärpis Bideni toetust käesoleva aasta alguses ja kuigi hinnad suvel langesid, võib OPEC-i samm Ameerika autojuhtidele rohkem peavalu põhjustada vahetult enne järgmisel kuul toimuvaid vahevalimisi.

Pärast seda, kui nafta hind tõusis aasta esimese kuue kuu jooksul üle 100 dollari barrelist seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse, oli nafta hind maailmamajanduse jahtumise tõttu viimase nelja kuu jooksul langenud 32 protsenti, kusjuures rahvusvaheline Brenti toornafta hind langes alates jaanuarist esimest korda alla 83 dollari barrelist. Brent tõusis täna kolmapäeval enam kui 2 protsenti 93,90 dollarini barrel, olles viimastel päevadel pidevalt tõusnud tootmiskärpe ootuses.

OPEC põhjendas otsust maailmamajanduse jahtumisega, mis kärbib tarbimist. Analüütikud märkisid ja eraviisiliselt nõustusid sellega ka OPEC-i delegaadid, et see samm on suur võit Venemaale, kes on alates sõja algusest veebruaris kaotanud naftatootmises umbes miljon barrelit päevas. 5. detsembril ähvardab Venemaad Euroopa Liidu naftaembargo ja G-7 piirhind, mis ähvardab müüki veelgi kärpida.

OPEC-i tootmiskärped kompenseerivad Venemaa turuosa kaotust, ütlesid delegaadid, kes tunnistasid, et see kujutab endast maailma suurimate naftatootjate enneolematut pingutust aidata ühiselt Venemaad Ukraina sõja põhjustatud poliitiliste ja majanduslike probleemide lahendamisel.

Sellegipoolest ütlesid delegaadid, et otsus teenib hästi nende huve, suurendades naftariikide tulu.

Kaks miljonit barrelit naftat moodustab umbes 2 protsenti maailma päevasest naftatoodangust, kuigi mõju igapäevasele naftamüügile võib olla palju väiksem. OPEC alandas oma toodangu sihti 43,8 miljonilt barrelilt päevas 41,8 miljonile barrelile päevas, kuid grupp on sel aastal oma sihti alla lasknud koguni kolme miljoni barreli võrra päevas.

„Tegelik mõju naftatarnetele on palju väiksem,” ütles Capital Economics oma kommentaaris, prognoosides, et Brenti toornafta hind tõuseb aasta lõpuks 100 dollari tasemeni barreli kohta.

OPEC toodab üle poole maailma naftast. Selle kaks suurimat tootjat, Venemaa ja Saudi Araabia on viimastel aastatel lähedasemaks muutunud OPEC+ kaudu, mis on viimasel aastal näidanud oma geostrateegilist mõju.

Täna sõlmitud kokkulepe on märk sellest, et Venemaa naftatööstus on suutnud ära hoida kollapsi ajal, kui USA ja Euroopa ründavad riiki majandussanktsioonidega. Venemaal on õnnestunud varem Läände läinud nafta ümber suunata Indiasse ja Hiinasse, kuigi suure allahindlusega.

Kommentaarid
(Külastatud 1,619 korda, 1 külastust täna)