Eesti juurtega Saksamaal töötav Rootsi teadlane pälvis Nobeli preema

Eesti juurtega Rootsi teadlane Svante Pääbo pälvis Nobeli meditsiinipreemia Neandertali inimese geneetilise koodi eraldamise eest.

Preemia auhinnakomisjon märkis, et Pääbo lahendas näiliselt võimatu ülesande murda lahti ühe meie väljasurnud sugulase – neandertallase – geneetiline kood.

Ta sooritas ka „sensatsioonilise” vägiteo, avastades varem tundmatu sugulase – denissovlase, vahendab BBC.

Pääbo töö aitas uurida meie enda pärinemise lugu ja seda, kuidas inimesed planeedil levisid.

Rootsi geneetiku töö puudutab mõningaid kõige fundamentaalsemaid küsimusi – kust me tuleme ja mis võimaldas meil, Homo sapiensil, õnnestuda ajal, mil meie sugulased välja surid.

Inimese geneetilise koodi uuringud arenesid hoogsalt 1990ndatel aastatel. Kuid see põhines DNA värsketel proovidel.

Professor Pääbo huvi oli meie esivanemate vana, lagunenud ja saastunud geneetilise materjali vastu. Paljud arvasid, et see oli võimatu väljakutse. Kuid ta suutis esimest korda järjestada DNA-d 40 000 aasta vanusest luutükist.

Need tulemused näitasid, et neandertallased, kes elasid peamiselt Euroopas ja Lääne-Aasias, erinesid nii tänapäeva inimestest kui ka šimpansidest.

Tema töö keskendus hominiinidele – tänapäeva inimeste rühmale, kuhu kuuluvad meie, Homo sapiens, aga ka meie väljasurnud sugulased.

„Avaldades geneetilised erinevused, mis eristavad kõiki elavaid inimesi väljasurnud hominiinidest, annavad tema avastused aluse uurida, mis teeb meist ainulaadsed inimesed,” märkis Nobeli komitee.

Täiendavad võrdlused neandertallaste DNA ja kogu maailmast pärit inimeste vahel näitasid, et nende DNA on lähedasem Euroopast või Aasiast pärit inimestega.

See ütleb meile, et Homo sapiens seksis ja sai lapsi neandertallastega pärast Aafrikast väljarännet umbes 70 000 aastat tagasi.

Ja selle pärandit näete tänapäevalgi. 1–4 protsenti tänapäeva inimese DNA-st pärineb meie neandertallastest sugulastelt ja see mõjutab isegi meie keha võimet nakkushaigustele reageerida.

Järgmine suur panus inimese päritollu tuli 2008. aastal. Teadlased leidsid Siberis asuvast Denissova koopast 40 000 aasta vanuse sõrmeluu.

Professor Pääbo suutis DNA proovi järjestada ja tulemused näitasid, et see oli varem tundmatu hominiin – tuntud kui denissovlane.

Ja selgus, et ka Homo sapiens arenes koos denissovlastega. Kagu-Aasia osades on kuni 6 protsenti inimeste DNA-st pärit denissovlastelt.

Osa sellest geneetilisest pärandist aitab organismil toime tulla madala hapnikusisaldusega, aitab ellu jääda suurtel kõrgustel ja seda leidub tänapäeva tiibetlastel.

Professor Pääbo kuulis uudist alles täna hommikul, kui talle helistas Nobeli füsioloogia ja meditsiini komitee sekretär Thomas Perlmann. „Ta oli rabatud, ta oli sõnatu. Väga õnnelik,” ütles professor Perlmann.

Professor Pääbot peetakse paleogenoomika teadusharu üheks rajajaks. Ta saab 10 miljoni Rootsi krooni (900 000 eurot) suuruse auhinna. Ta läheb sellega oma isa Sune Bergstromi jälgedes, kes võitis 1982. aastal sama Nobeli preemia. Praegu 67-aastane Pääbo kasvas üles koos oma ema, Eesti keemiku Karin Pääboga.

Pääbo töö näitab, et kui Homo sapiens Aafrikast levis, elas Euraasias juba kaks erinevat hominiinide rühma (neandertallased ja denissovlased).

Analüüs viitab sellele, et need nüüdseks väljasurnud populatsioonid olid väikesed ja suhteliselt vähese levikuga ning ei pruukinud suuta konkureerida kiiresti edasi liikunud tänapäevaste inimestega.

Pääbo töötab alates 1997. aastast Saksamaal Leipzigis asuvas Max Plancki nimelises evolutsioonilise antropoloogia instituudis geneetika osakonna juhina.

Kommentaarid
(Külastatud 213 korda, 1 külastust täna)