Venemaalt saabus Soome nädala algul 6500 inimest, neist kolmandik turistiviisadega. Soomes ei kiideta heaks Eesti meetmeid seoses venelaste viisadega.

Soomest sai esmaspäeval Venemaa turistide ainus maismaatee Venemaalt EL-i, kui jõustus Eesti, Läti, Leedu ja Poola otsus sulgeda oma piirid Vene turistidele, vahendab Iltalehti.

Lisaks pääsevad Venemaa turistid endiselt mööda maismaad Schengeni riiki Norrasse ja selle kaudu ELi territooriumile.

Esmaspäeval saabus idapiiri kaudu Soome 3099 venelast ja teisipäeval 3403. Neist ligi kolmandik (25 – 35 proitsenti) saabus hinnanguliselt turistiviisaga.

Piirivalveteenistuse rahvusvahelise koostöö üksuse juhi kolonel Matti Pitkäniity sõnul ei näita senine piiriületuse statistika olulist muutust Balti riikide ja Poola tegevuse mõjude kohta Soomele.

Soome Poolast ja Balti riikidest erinev turistiviisade poliitika on seletatav sellega, et välisministeeriumi ja õiguskantsleri tõlgenduse kohaselt ei võimalda kehtiv seadusandlus Schengeni reeglitega täielikult peatada turistiviisaga saabuvate venelaste piiriületust.

EL on otsustanud, et liikmesriigid võivad viisade osas kehtestada ka siseriiklikke meetmeid, kuid alati nii, et see on kooskõlas Schengeni reeglitega.

Näiteks Eesti otsus takistada Vene turistide saabumist põhineb Eesti siseriiklikul seadusandlusel ja Eesti valitsuse poliitilisel hinnangul, et kõik turistiviisaga riiki saabuvad venelased on julgeolekuoht.

Soomes annab julgeolekuohu hinnangu kaitsepolitsei ning Supo hinnangul ei kujuta kõik Vene turistid julgeolekuohtu. Sel põhjusel tehakse Soomes viisaotsused endiselt juhtumipõhiselt ja individuaalselt.

Iltalehtile rõhutati, et Soomes põhineb võimude tegevus seadustel, mitte poliitilistel hinnangutel.

Iltalehti andmetel ei kiideta Eesti valitsuse poliitilist tegevust Soomes heaks, kuigi võimud pole nõus seda avalikult kinnitama.

Mõte, et valitsus määratleb poliitiliselt mingi riigi kodanikke ohuna või hakkab julgeolekuorganeid poliitiliselt survestama, on hirmutav, ütles üks valitsuse allikas. Nüüd on ohuks venelased, aga kes oleksid järgmised, mõtiskles allikas.

Kuigi Vene turistidele ei ole täielikult Soomes sisenemiskeeldu kehtestatud, on Soome praktikas juba oma haldusmeetmetega vähendanud venelastele antavate turismiviisade arvu umbes 10 protsendini varasemast.

Soome võimude hinnangul ei vähenda Balti riikide ja Poola hiljutine otsus venelastele turismiviisade andmisest keelduda oluliselt piiriületust.

Võimude hinnangul oli Eestis näiteks alates esmaspäevast päevas alla paarikümne piiriületuse keelamise. Iga päev saabub Eestisse umbes 2000 venelast ning ametlike hinnangute kohaselt kärbivad Eesti turistiviisade piirangud piiriületust parimal juhul alla 10 protsendi.

Venemaa turistide piiriületuse osas EL-i on märksa olulisem turistide liikumine liidu lõunapoolsetesse riikidesse läbi kolmandate riikide, näiteks Türgi.

Mastaapsust ilmestab tõsiasi, et praktikas saab Eesti oma turistiviisakeeluga takistada ühe lennukitäie Vene turistide ehk umbes 200 inimese saabumist Schengeni alale. Võrdluseks, ainuüksi Moskvast lendab Istanbuli iga päev 13 lennukit, mille reisijad võivad viisa olemasolu korral vabalt jätkata reisi Lõuna-Euroopa Schengeni alasse.

Soome soovib nüüd EL-i sanktsioonide hulka lisada ka Venemaa turistiviisad. Soome palus esmaspäeval EL-il kehtestada Venemaa turistiviisadele sanktsioonid, et kõikides EL-i riikides oleks ühtne praktika.

Peaminister Sanna Marin esindab Iltalehti info kohaselt valitsuses rangemat viisapoliitikat kui mitmed teised ministrid. Marin on nõudnud ka EL-ilt karmimaid meetmeid.

Peaminister märkis eelmisel nädalal (13. septembril) EL-i parlamendis peetud kõnes, et viisade andmist venelastele tuleb piirata. Sanktsioonid peavad olema nähtavad ka tavaliste venelaste igapäevaelus, ütles Marin.

Probleem on aga selles, et EL-i lõunapoolsed riigid ei ole Venemaa turistiviisade osas nõus nii karmi poliitikat rakendama kui seda sooviksid näiteks Balti riigid, Poola ja Soome.

Soome loodab aga EL-ilt ühist kompromissi, et liidu ühisrinne Venemaa vastu mõranema ei hakkaks.

Välisministeeriumi konsulaarvaldkonna juhi Jussi Tanneri sõnul on Soome seisukoht, et EL-i ühise poliitika alusel oleks parem tegutseda, sest praegu on ohuks Schengeni süsteemi lagunemine.

Siiani pole EL leidnud üksmeelt turistiviisade keelu osas, mistõttu ei ole väga suuri edulootusi Soome-poolse kompromisslahenduse leidmisel.

Samuti uurib välisministeerium endiselt, kas Soome peaks muutma seadust, mis võimaldaks Vene turistidele rangemate reeglite kehtestamist. Varem on Soome poliitika olnud püüd vältida riiklikke sanktsioone ja olla osa laiemast grupist näiteks EL-i või ÜRO sanktsioonides.

Praktiline probleem on ka asjaolu, et sel valitsusel ei ole aega isegi soovi korral riiklikke sanktsioone puudutavaid seadusi kehtestada. Isegi tehniline ajakava hakkab sel valitsusel üsna võimatuks muutuma. Ma ei usu, et see sellel valitsusajal muutus jõustub, ütles Tanner.

Soome pöördus eile teisipäeval ka Euroopa Komisjoni poole palvega ühtlustada viisapraktikat Schengeni ala piiridel. Schengeni riikide hulka kuulub 26 Euroopa riiki, sealhulgas Norra ja Šveits, mis ei ole EL-i riigid.

Viisapraktika osas on Soome soov, et komisjon koostaks kõigile Schengeni riikidele ühise soovituse, mille kohaselt tunnistaksid riigid viisad kehtetuks või tühistaksid või kehtestaksid isikutele sisenemiskeelu, kui nende piiriületus on ära keelatud.

Senise praktika probleem seisneb selles, et kui Eesti on näiteks Venemaa kodanikule piiriületuse keelanud ega registreeri seda ühises Schengeni infosüsteemis, siis üritab kõnealune isik uuesti Schengeni alale siseneda näiteks Soome kaudu.

Kui riigid märgiksid sissesõidukeelud Schengeni infosüsteemi, siis võiksid ka teised riigid viidata ühe Schengeni riigi otsusele ja takistada isiku sisenemist oma piiril.

Praktikas ei hakkaks Soome siis teise Schengeni riigi tehtud viisa kehtetuks tunnistamise otsust tühistama, öeldi Iltalehtele.

Varem ei ole Eesti ka sissesõidukeelu saanud isikute passi sissekannet teinud, kuid nüüdseks on praktika muutunud. See võimaldab ka Soome piiril täpsemalt uurida, miks on kõnealusel isikul Eestisse sisenemine keelatud. Soome ei kavatse aga automaatselt blokeerida kõikide venelaste sissepääsu, kelle passi on Eestis märge tehtud, vaid asja hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi.

Senise praktika kohaselt ei saa Eestis turistiviisa andmisest keeldumist edasi kaevata, erinevalt sellest, kui riik tunnistab viisa ametlikult kehtetuks. Põhimõtteliselt peaksime Schengenis tegutsema ühtsete mängureeglite järgi, ütleb piirivalve kolonel Matti Pitkäniitty.