Venelased Ukraina piiri ääres pärast suurt taganemist: Me ise ka ei saa aru, mis juhtus

Kui Vene väed tungisid veebruari lõpus üle piiri Ukrainasse Harkivi oblastisse, siis lubati kohalikele, et nad jäävad sinna alatiseks.

Selle asemel ajasid Ukraina väed sel kuul Vene väed suuremast osast oblastist välja, vallutades mõne päevaga tagasi umbes 9000 ruutkilomeetri suuruse territooriumi. Välkpealetungi tõttu hakkasid Vene väed taganema, Kremli-meelsed ukrainlased põgenesid üle piiri Venemaale ja venelased otsisid vastuseid pärast seda, kui Ukraina vallutas tagasi territooriumi piki ühist piiri, vahendab Wall Street Journal.

Taganemine on üks Moskva suurimaid tagasilööke pärast seda, kui Vene väed ei suutnud sõja alguses pealinna Kiievit vallutada. Nüüd on Kreml tõsiste poliitiliste ja sõjaliste väljakutsete ees, kuna konflikt on veninud seitse kuud. Moskva oli kulutanud elusid ja ressursse nädalate jooksul Ukraina territooriumi vallutamiseks hoogsa pealetungi käigus, enne kui kaotas mõne päevaga enam kui 10 protsenti aladest, mis oli pärast Ukrainasse tungimist ära võetud.

Ukraina piirist umbes 40 kilomeetrit põhja pool asuvas Venemaa linnas Belgorodis rääkisid ukrainlased ja neile abi pakkuvad kohalikud, et paljud ukrainlased suhtusid algselt Venemaa sissetungi pooldavalt. Mõned olid saanud Venemaa passi; teised, otsides regulaarset sissetulekut, asusid tööle riiklikesse haiglatesse ja koolidesse.

Mitmed olid venelaste taganemisest jahmunud. Vabatahtlike juhitavas riide-abis töötav ukrainlanna ütles, et oli asunud tööle Ukrainas Kupjanskis asuva Venemaa valitsuse raamatupidamisosakonnas. Ta jättis laupäeval kõik seljataha, kui lahingud linna jõudsid, kartes, et ta oleks antud kohtu alla koostöö eest venelastega. Ukraina seaduste järgi ähvardab venelastega koostöös süüdimõistetuid 10-15 aastat trellide taga.

„Inimesed küsivad meilt, kuidas me suhtume erioperatsiooni,” ütles ta. „Me tunneme ebakindlust ja nüüd ei saa aru, miks see üldse toimub.” Ta ütles kardab umbes 100 kilomeetrit Vene piirist asuvasse Kupjanskisse jäänud sugulaste turvalisuse pärast.

Kohalike võimude teatel põgenesid sajad Venemaa okupeeritud territooriumi elanikud Belgorodi oblastisse. Möödunud nädalavahetusel kohaliku meedia jagatud videotes oli näha Vene-Ukraina piirile kogunenud autode kolonni. Belgorodi oblasti kuberneri Vjatšeslav Gladkovi väitel on alates sellest ajast pakutud peavarju 1300 Ukraina põgenikule.

„Inimesed uskusid Vene vägesid, kui nad ütlesid: „Me ei jäta teid maha”,” ütles mees, kes lahkus eelmisel nädalal Balaklia linnast, kui Ukraina väed sisse tungisid. Tema vanemad jäid linna. „Me ise ka ei saa aru, mis juhtus.”

Kreml on taganemisest vaikinud. Kaitseministeerium teatas vaid, et tõmbas väed Ida-Ukrainas tagasi Donetski oblastisse, mida Venemaa on kontrollinud alates konflikti algusest 2014. aastal, mil hõivati Krimmi poolsaar. Kreml ega Venemaa saatkond Washingtonis asja ei kommenteerinud.

Venemaa riigimeedia pole taganemist eriti kajastanud, kuigi mõned eksperdid televisioonis kutsusid üles Venemaa sõjalist strateegiat ümber hindama.

Enamik Belgorodi elanikke ütles intervjuudes, et nad usaldavad Kremli plaani ja toetavad Moskvat. Kuid mõned kahtlesid, kas sõjaline operatsioon on viidud läbi tõhusalt.

„Tuleb läbi viia juurdlus, et teha kindlaks, kas tegemist oli sabotaaži, hooletuse või ebapädevusega,” ütles kohalik advokaat Andrei Borzihh, kes on aidanud hankida rindel olevatele Vene vägedele varustust nagu droonid, ööprillid ja sokid. „Seal oli selgelt mõningaid valearvestusi, võib-olla taktikalisi, võib-olla strateegilisi.”

Belgorodis ütles üks kohalik elanik, et ostis soomustatud kaubiku ja vedas viimased kuud Vene piirivalvurite teadmisel ravimeid Kupjanski ja Vovtšanski linnadesse Ukrainas. Ta ütles, et nende linnade elanikud olid elanud mitmeid kuid ilma vee ja elektrita. Nad olid rääkinud, et olid alguses sissetungi tervitanud, kuid pettusid Vene võimus.

„Inimesed elasid hirmus,” ütles kohalik. „Algul polnud mingit ühendust. Inimesed ei saanud suhelda, sugulastega rääkida. Teiseks oli meeleheide, vaesus.”

„Arvan, et see on üks Vene armee ebaõnnestumisi,” ütles ta. „Nad ei viinud asju normaalsesse seisukorda ja seetõttu võtsid need elanikud ukrainlased tagasi tulles soojalt vastu. Nad ei saanud piisavalt armastust.”

Belgorodi kesklinnas asuval turul olid sõjavarustuse müügilettide juures Vene sõdurid, kes ütlesid, et olid just Harkivi oblastist taandunud. Sõdurid proovisid jalga nahast saapaid ja valisid sooje peakatteid, külmunud maapinnal istumiseks mõeldud patju ning ostsid köögitarbeid nagu praepannid.

Sõdurid said viimasel minutil korralduse oma positsioonidelt taandumiseks ja sellest ajast saadik on neile öeldud, et lähipäevil saadetakse nad piirile.

„Meid oleks sisse piiratud, kui me poleks taganenud,” ütles üks sõdur. „Ukrainlastel on nüüd palju rohkem varustust.”

Üks sõdur ütles, et taganemine oli tema jaoks esimene puhkepaus pärast Ukrainasse tungimist veebruari lõpus. Mõned Belgorodi kesklinnas jalutanud sõdurid olid viimastel päevadel silmanähtavalt joobes.

Teine sõdur prognoosis, et sissetung lõpeb plaanipäraselt. „Me oleksime juba ammu võitnud, kui me ei sõdiks Ameerika vastu,” ütles ta. „Aga me võidame ikkagi.”

Vene vägede taganemine on pannud ka paljud 400 000 elanikuga Belgorodi elanikud küsima, mis sõjast edasi saab. Advokaat Borzihh hoiab oma autos kuulivesti ja kiivrit, kohalik ärimees Deniss Katin aga ehitas pärast sissetungi algust oma koduõuele pommivarjendi. Tema äripartner ostis nende kesklinna restorani jaoks vineeri juhuks, kui aknad purunevad.

Käesoleval nädalal kutsus Belgorodi oblasti kuberner Gladkov mitme piiriäärse küla elanikke evakueeruma, kuna neid pommitati Ukrainast.

Belgorodi keskturul võis selle nädala ühel pärastlõunal kuulda kaugusest kahte plahvatust, mis arvati olevat Belgorodi õhutõrje raketid.

Üks poepidaja, kes on märtsist saadik müünud ​​kaitsevärvides rõivaid ja tähiseid, millel on kirjas Z ja V – sissetungi toetavad venemeelsed sümbolid – ütles, et taganemise süü lasub Venemaa juhtkonna tipus. Siiski tunnistas ta, et toetas Putini sissetungi otsust.

„See ei saa olla asjata, kuna nii paljud meie poisid on surnud,” ütles ta. „See lihtsalt ei saa nii olla, et see kõik oli asjata.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,067 korda, 1 külastust täna)