Uuring: iga kolmas Ukraina pagulane tahab Soome jääda, paljude tulevik ebakindel

Siseministeerium uuris juunis-juulis veebiküsitluse abil Soome põgenenud ukrainlaste olukorda ja vajadust erinevate teenuste järele. Vastuseid laekus 2136.

Tervelt 27 protsenti vastanutest väitis, et ei plaani enam Ukrainasse naasta. Kolmandik (33 protsenti) olid otsustanud pärast sõja lõppu või varem Ukrainasse naasta. Ligi 40 protsendi plaanid olid veel lahtised ning neid mõjutab eelkõige Soome tööhõive ja sõjaolukorra areng Ukrainas.

Vastused ei anna täiesti ammendavat pilti: kokku on alates veebruarist Soome saabunud ajutist kaitset või varjupaika otsima ligi 38 000 ukrainlast. Valimit võib aga pidada selliseks, et see annab hea ülevaate nende olukorrast ja vajadustest.

  • Olgu elamine Soomes ajutine või püsiv, on oluline, et tagaksime siia põgenenud ukrainlastele võimalikult sujuva igapäevaelu. Paljud küsitlusele vastanud ukrainlased ütlesid, et on tänulikud selle eest, kuidas soomlased ja Soome võimud on neid vastu võtnud. See on rõõmustav tagasiside. Vähemalt sama väärtuslik on kuulda, mida saame parandada, ütles siseminister Krista Mikkonen.

Tulemusi on analüüsinud teadlased Arseniy Svynarenko noorteuuringute seltsist ja Anastasiya Koptsyukh Aalto ülikoolist.

Ukrainlasi on paigutatud üle terve Soome

Ligi pooled vastanutest olid saabunud Soome sõjast enim mõjutatud Ukraina osadest: Harkivi, Kiievi või Donetski piirkonnast. Peamised Soome tuleku põhjused olid Soome hea maine (51%), sõbrad ja sugulased (43%) ning töö- ja õppimisvõimalused (18%).

Küsitlusele vastanud ukrainlased olid kõrgelt haritud ning igal teisel vastajal (48%) oli kõrgem haridus. Kõigist vastanutest olid enimlevinud kutserühmad spetsialistid (20%), teenindus- ja müügipersonal (17%), erispetsialistid (12%) ning kontori- ja klienditeenindajad (12%).

Soomes on ukrainlased elama asunud peaaegu üle terve riigi. Küsitlusele vastanud elasid vähemalt 273 erinevas kohas. Helsingi piirkonnas elas neist vaid 13%.

Enamus tahab õppida keelt ja teha tööd

Enamik vastajatest olid kakskeelsed ja rääkisid nii ukraina kui ka vene keelt. Umbes iga kolmas vastaja (31%) ütles, et nende inglise keele oskus on tööks või õppimiseks piisav. 58% vastanutest oli huvitatud soome või rootsi keele õppimisest.

71% vastanutest ütles, et sooviksid töötada Soomes ning 39% pensionile jäänud vastajatest sooviks samuti töötada. Tööle saamist takistavatena mainiti aga keeleoskust, bürokraatiat ja väljakutseid lastehoiu korraldamisel. Tööealistest vastajatest oli küsitluse läbiviimise ajal end tööotsijana registreerinud 13%.

Umbes iga neljas vastaja (23%) märkis, et juba töötab. Uuringu põhjal hõive määr ajas tõuseb: näiteks oli peaaegu iga kolmas esimesel sõjakuul Soome tulnud tööealine vastaja juba töö leidnud. Teisalt on teada, et paljud on asunud taludesse hooajatööle. Hooaja lõpu poole võib ukrainlaste tööhõive langeda.

Vastuvõtuteenustega ollakse enamasti rahul

Ajutist kaitset oli taotlenud 95% vastanutest. Kõik, kes taotlesid või said ajutist kaitset, registreeritakse vastuvõtukeskuses, isegi kui nad elavad era- või omavalitsuse pinnal. Peaaegu kõik küsitlusele vastanutest (85%) märkisid, et nad on vastuvõtukeskuste kliendid, kuid vaid alla kolmandiku (28%) elas vastuvõtukeskuses.

Vastuvõtukeskuse teenuste kasutamises esines olulisi erinevusi. Enamik vastanutest kasutas vastuvõtukeskuste nõustamis- ja juhendamisteenuseid. Teenuste kasutajad jäid nende kvaliteediga enamasti rahule. Murekohaks olid pikad ooteajad, väljakutsed info liikumisega ja personali kompetentsus.

Peamine infoallikas on sotsiaalmeedia

Küsitletud said Soome kohta enim infot internetist, eelkõige Facebookist ja teistest sotsiaalmeedia kanalitest. Paljud nimetasid Internetti olulise teabeallikana üldiselt, eri saite või kogukondi täpsemalt täpsustamata.

73% vastanutest olid ajutise kaitse kohta saadud teabega rahul. Rohkem infot vajati eelkõige tööturuteenuste (73%), keeleõppe (65%), tervishoiuteenuste (59%), sotsiaalteenuste (48%) ja õppimisvõimaluste (43%) kohta.

Soovitustes märgiti paremat info liikumist

Analüüsi põhjal soovitavad teadlased ametiasutustele järgmisi toiminguid:

1.Sotsiaalmeedia kanalites, eelkõige Facebookis ja Telegramis tuleb tõhustada võimude suhtlust. Ametliku teabe koondamine ühele veebilehele teeb selle leidmise lihtsamaks.
2.Info liikumine vastuvõtukeskustes vajab parandamist ja rohkem infot tuleks edastada ukraina keeles. Tähelepanu tuleb pöörata ka eramajutuses elavate inimeste juurdepääsule teabele. Teenuste korraldamise parimate tavade väljaselgitamiseks tuleks arendada koostööd ametiasutuste ja organisatsioonide vahel.
3.Parendada tuleks töövõimalusi ja kaotada tööhõivega seotud probleemid. Lisada tuleks info tööbüroode teenuste kohta. Aktiivselt tuleks jätkata ukrainlastele korraldatavate värbamisürituste ja infotundidega.
4.Tuleb tagada ukraina keele õpe Soomes. Samuti peab olema võimalik kohe pärast Soome saabumist asuda õppima soome või rootsi keelt.
5.Vaja on täiendavaid uuringuid. Teabevajadused on seotud näiteks takistustega tööle asumisel ja nende lahendamise viisidega, abitegevuse väljakutsete ja õnnestumistega ning Ukraina pagulaste olukorraga erinevates Euroopa riikides.

Edasised meetmed on ettevalmistamisel

Soome siseministeerium moodustas aasta alguses Venemaa rünnakust tuleneva rändeolukorraga tegelemiseks koordinatsioonirühma, mille korrapärased kohtumised on jätkunud. Lisaks ametiasutustele on kohal tegijad omavalitsustest, kodanikuühiskonnast ja ettevõtlussektorist.

  • Seni on meie dialoog aidanud leida lahendusi ukrainlastele pakutavate teenuste probleemsetele kohtadele. Nüüd teeme tihedat koostööd soovituste põhjal ja arutame erinevate ametkondade edasist tegevust, ütles siseministeeriumi immigratsiooniosakonna immigratsioonidirektor Sanna Sutter .

Osa töödest on juba alanud. Tööbürood on näiteks parandanud suhtlust ning pakuvad mitmel pool ka ukrainakeelseid teenuseid ning teevad koostööd Ukraina ühendustega. Nii on ukrainlased saanud paremini kandideerida tööturuteenustesse. Näiteks on Soome migratsiooniamet avanud ukrainlastele teenindusnumbri ja loomise on Telegrami kanal.

Võimud tihendavad koostööd, et vajalik info jõuaks ukrainlasteni praegusest paremini. Praegu kavandatakse ametlikku teavet koondavat veebisaiti.

Uuringus osalesid lisaks siseministeeriumile veel haridus- ja kultuuriministeerium, töö- ja majandusministeerium, keskkonnaministeerium, sotsiaal- ja terviseministeerium ning Soome migratsiooniamet. Küsitlus oli ukrainakeelne ja täideti anonüümselt ning vastuseid koguti ajavahemikus 15. juuni – 6. juuli. Infot küsitluse kohta levitati sotsiaalmeedia, vastuvõtukeskuste ja huvigruppide kaudu.

Kommentaarid
(Külastatud 455 korda, 1 külastust täna)