Soome uuring: Venemaa saatis suure osa Peterburi kaitsmiseks mõeldud rakettidest Ukrainasse

Venemaa tulistab Ukrainas elurajoone vanade õhutõrje rakettidega, kuna kaasaegseid täppisrelvi napib.

Soome Yle käsutuses olevatelt satelliidipiltidelt on näha, et Venemaa on viinud Ukrainasse õhutõrje rakette isegi Peterburist, kuigi see linn on Vene õhutõrje jaoks üks tähtsamaid kohti.

Satelliidipiltidelt on näha, et Peterburist loodes Terijoki piirkonnas Karjalakannasel asuvast väeosast on kadunud suve jooksul palju laskeseadeldisi ja rakette.

Peterburi piirkonna relvastuse minema viimisest pole varem olnud avalikult juttu ei Läänes ega Venemaal.

Peterburi ümber on rõngakujuliselt 14 õhutõrje baasi, mille eesmärk on kaitsta Venemaa suuruselt teist linna. Nüüd on mitmed neist tühjaks tehtud.

Piltide põhjal on tühjaks tehtud neli õhutõrje baasi, ütles sõjaasjatundja Marko Eklund. Major Eklund on jälginud Venemaa relvajõudusid enam kui 20 aastat. Ta analüüsis Yle palvel satelliidipilte.

Lisaks täielikult tühjendatud baasidele on õhutõrje rakette veetud suve jooksul minema mitmest teisest Peterburi ümbruse baasist, tõenäoliselt Ukrainasse.

Eklundi sõnul pole varustuse minema viimine Peterburi õhutõrjet oluliselt nõrgestanud, sest eemaldatud relvastus on kõige vanem ning Venemaal pole seda enam ilmtingimata vaja.

Ukrainas on isegi vanad õhutõrjeraketid veel kasutusel, sest Venemaal napib kaasaegseid täppisrelvi.

Suurema osa satelliidipiltidest on Yle saanud kommertsoperaatoritelt ja lisapilte Google Earth Pro rakendusest. Viimased fotod on olenevalt baasidest augustist või septembrist.

Kõige ilmsem muutus on näha Peterburi edelaküljel suunaga Eesti poole. Seal on kaks tervet patareid tühjaks tehtud.

Piltidelt on näha, kuidas Kerstovo küla lähedal asuvast raketipatareist on eemaldatud kõik raketiheitjad, mida on näha 12-ühikulises rivis teise pildi paremas ülanurgas. Esimene pilt on aastatagune ja teine septembri algusest.

Sama rügemendi teine ​​patarei asub poolteist kilomeetrit kirdes. See on samuti täiesti tühjaks tehtud. Järele on jäänud vaid sama baasi kasutava radarijaama seadmed.

Kogu rügemendi neljast patareist on alles vaid kaks. Yle saadud piltidelt selgub, et ka teisest allesjäänud baasist on ära võetud umbes 25 laskeseadeldist või võib-olla sadakond raketti.

Muutusi on näha ka mujal Peterburi ümbruses.

Eklundi sõnul laaditi Peterburist idas, peaaegu Laatoga kaldal asuvas baasis transpordialustele rakette maikuus.

Laadimist näitab see, et kui tavaliselt on autopark korralikult reas, siis piltidel on näha vahesid, mille kõrval on transpordiveokid.

Piltidelt on näha, et baasidest on kadunud mitte ainult raketid, vaid ka aastaid lageda taeva all seisnud sõidukid. Minema on viidud umbes 120 raketti.

Peterburist kagus asuvast baasist on kaduma läinud palju varustust – kümmekond laskeseadeldist ja lisaks veel muid sõidukeid.

Eklundi hinnangul võib sealt olla minema viidud ka uuemat raketitehnikat, sest Vene relvajõudude andmetel on see väeosa kasutanud uut õhutõrjesüsteemi S-400.

Võimalik, et Peterburi piirkonnas on tehnikat veelgi vähendatud, sest kõikidest baasidest pole korralikke viimase aja satelliidipilte.

Suurem osa Peterburi piirkonna õhutõrjerakettidest kuulub uude õhutõrjeraketisüsteemi S-400. Suurem osa neist on jäänud veel Peterburi kaitsma.

Suure tõenäosusega on ära viidud materjal seotud eelkõige vana S-300 süsteemiga, ütleb Eklund.

Peamine erinevus uue ja vana süsteemi vahel seisneb selles, et S-400 süsteemi kuuluvate rakettide pikim laskekaugus on kaks korda suurem kui vanadel.

Vaatamata mitmetele uuendustele hakatakse S-300 süsteemist Venemaa relvajõududes loobuma.

Asjatundja suudab õhutõrjeraketibaasid hõlpsalt tuvastada täpsete satelliidipiltide järgi, kuna suur osa tehnikast on hoiul õues.

Samuti on võimalik satelliidipiltidelt eristada, kas raketid on vertikaalses asendis. Siis on patarei praktiliselt laskevalmis. Nii võib see olla üksustes, mis on valves.

Õppustel või reaalses sõjaolukorras saab rakette hõlpsasti uutele positsioonidele viia väljapoole baase, kuna kogu tehnika liigub ratastel.

Relvastuse viimine Peterburist Ukrainasse on siiski erakordne. Eklund usub, et raketitehnika kadumine Peterburi lähedal on tingitud just sellest, et Venemaa on oma Ukraina rünnakul rakette vajanud.

Juba enne Peterburi õhutõrjerakette on Venemaa ilmselt viinud rakette rindele nendest baasidest, mis asuvad kas Ukrainale lähemal või mis asuvad Peterburi miljonilinna jaoks vähemtähtsates piirkondades.

Eklund on satelliidipiltide põhjal uurinud näiteks Kesk-Venemaal Voroneži linnas asuvat õhutõrjeraketibaasi. Pool selle raketipargist kadus juba enne maikuud. Varustuse muutused Peterburi ümbruses on toimunud alles suvel.

Kuna vana süsteemi S-300 õhutõrjeraketid lähevad nagunii vahetusse, võib Venemaa neid Ukraina vastu kasutada nii palju kui tahab. Ukraina relvajõudude teatel on Venemaa seni Ukrainasse tulistanud üle 500 sellise raketi.

Ukraina sõjaväeluure hinnangul on Venemaal on neid vanu rakette alles umbes 7000, millest praeguse tempoga kasutamisel piisab veel kolmeks aastaks.

Neid vanu rakette kasutatakse Ukrainas maapealsete sihtmärkide jaoks, nii et suurim kahju näib olevat tekitatud peamiselt tsiviilisikutele, ütleb Eklund.

Ukraina relvajõud teatasid augusti keskel, et Venemaa on kogunud Ukraina piiridele ja okupeeritud aladele riigisiseselt suurel hulgal õhutõrjerakette S-300. Relvajõudude teatel on näiteks Siberis asuvast Ulan-Ude linnast rindele saadetud kümneid rakette.

Samas pole Ukraina allikad Peterburi suunalt rakettide vedudest teatanud.

Õhutõrjeraketid pole mõeldud maapinnal asuvate sihtmärkide hävitamiseks, kuigi neid saab kasutada ka selleks. Neil on suhteliselt väike lõhkepea, sest lennuki, drooni või raketi alla tulistamiseks piisab ka väiksemast lõhkeainekogusest.

Venemaa on aga kasutanud õhutõrjerakette ka maismaa sihtmärkide vastu, kuna tavapärased ballistilised raketid on hakanud vananema.

Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul on Venemaal alles alla 200 Iskander-tüüpi ballistilise raketi.

Venemaa on oma õhutõrjerakettidega korduvalt tabanud tsiviilsihtmärke. Näiteks 29. augustil ründas Venemaa 16 õhutõrjeraketiga Mõkolaivi linna Ukraina lõunaosas. Rünnakutes hukkus kaks ja sai haavata 24 inimest.

Viimases rünnakus S-300 rakettidega Mõkolaivile 14. septembri öösel hukkus vähemalt kaks inimest.

Teine Venemaa õhutõrjerakettide tõttu palju kannatanud linn on Harkiv. Kuigi Venemaa pidi eelmisel nädalal Ukraina vasturünnaku tõttu Harkivi ümbrusest taanduma, on ta jätkanud raketirünnakuid piiri tagant. Harkivi prokuratuur uurib neid rünnakuid kui kahtlusaluseid sõjakuritegusid.

Ukraina sõjanduseksperdi Oleg Katkovi sõnul kasutab Venemaa õhutõrjerakette S-300 teadlikult tavaliste ukrainlaste terroriseerimiseks.

Isegi suvaliselt vaenlase pihta tulistamine on lihtne viis vananevatest rakettidest vabanemiseks. Lapimaal Pokka piirkonnas lastakse igal aastal õhku Soomes vananenud varustust. Tundub, et eesliini sõjamaterjali vähenedes on Ukrainast saamas mingi Vene Pokka, ütleb Eklund.

Uuemaid S-400 süsteemi õhutõrjerakette tsiviilisikute peale siiski ei lasta.

Venemaal on kindlasti nii palju igasugust lendavat ja lõhkeainet, nii et ma ei usu, et tänapäevased S-400 süsteemid sellise segakasutuse nimel ohverdataks, hindab Eklund.

Ukraina sõjanduseksperdi Oleg Ždanovi sõnul on ka vanade õhutõrjerakettide allatulistamine keeruline, sest rakette on võimalik juhtida, st nende trajektoor on looklev nagu tiibrakettidel.

Kui rakette lastakse välja vaid 100–200 kilomeetri kaugusele ehk suhteliselt lähedal asuvate sihtmärkide pihta, jääb õhutõrjel neile reageerimiseks väga vähe aega.

Vaevalt, et Venemaa on pidanud kasutama oma õhutõrjerakette nende tegelikuks otstarbeks ehk Ukraina rakettide, lennukite või helikopterite hävitamiseks, sest õhusõda Ukrainas on minimaalne. Ukraina kasutab aga palju droone.

Olukord võib aga muutuda. Vajadus võidelda lennukite ja rakettidega suureneb eelkõige Ukraina rünnakute tõttu Krimmi vastu. Nad on sundinud Venemaad parandama oma okupeeritud ala õhutõrjet.

Kuigi Venemaal on probleeme Ukraina sõja jaoks uute rakettide tootmisega, jätkub uusimaid õhutõrjerakette S-400 isegi ekspordiks.

Türgi vihastas 2019. aastal oma NATO partnereid, ostes Venemaalt S-400 rakette. Tänavu augustis täideti raketimüügi teine ​​osa.

Türgi on relvastanud kaks õhutõrjerügementi Vene rakettidega. Praktikas võib see tähendada isegi sadu rakette.

Veelgi suuremaid relvatehinguid on teinud India, kes väidetavalt kulutab umbes 5,5 miljardit eurot Venemaa S-400 rakettidele. Venemaa tootja tarnis esimese baasi jaoks rakette eelmisel aastal ja ülejäänud nelja jaoks on lubatud rakette tarnida järgmise aasta lõpuks.

Kommentaarid
(Külastatud 926 korda, 1 külastust täna)