Rootsi asjatundja: Nord Streami gaasitoru plahvatuse korraldajat on raske kindlaks teha, kuna lõhkeaine võis seal olla aastaid

Nord Streami gaasitoru plahvatuse korraldajat on raske kindlaks teha, kuna lõhkeaine võis seal olla aastaid, ütles Rootsi sukeldumis- ja sõja-asjatundja Patrik Hulterström.

Võimalik lõhkekeha võis toru juures olla pikka aega, enne kui see kaugjuhtimispuldi või ajastuse abil lõhati.

Tänapäeva tehnoloogiaga võib see olla paigas aastaid, kui kasutatakse õiget tüüpi tihendit, mis talub vett ja survet, ütles Patrik Hulterström intervjuus väljaandele Aftonbladet.

Pommi võis sündmuskohale viia tuuker, kaugjuhitav miniallveelaev või tavaline allveelaev.

Hulterström on endine sõjaväetuuker, kes on viimastel aastatel töötanud taktikaõpetajana Rootsi riigikaitse akadeemias. Kui ta ise saaks ülesande gaasitorud õhku lasta, oleks töömeetodi valik selge.

Arvatavasti paigaldaksin sinna midagi, mille saaksin hiljem õhku lasta. Ma ei tahaks seal olla, kui see plahvatab, ütleme nii, kommenteeris Hulterström Aftonbladetile.

Hulterström ei oska hinnata, kui palju lõhkeainet kulub umbes 30 millimeetri paksuse betooniga kaetud terastoru purustamiseks. Samas mitte tingimata hirmus palju, kui plahvatust saab täpselt juhtida, arvab Hulterström. Tema sõnul peaks juba väikese augu järel surve torus kahjustusi laiendama.

Nord Streami gaasitorud kulgevad Läänemeres 28–210 meetri sügavusel. Hulterströmi sõnul võib sukelduja jõuda igale sügavusele, kuigi sukeldumine üle 70-80 meetri on keerulisem toiming. Toetuseks oleks muu hulgas vaja pealveelaeva, mille radarid suudab mereseire avastada, räägib Hulterström.

Hulterström ütles, et eelistaks sukeldumise asemel kasutada mingit allveelaeva, mida saab juhtida. See võib olla isegi iseplahvatav laev, mingi juhitav miin või torpeedo.

Taani kaitseminister Morten Bödskov ütles, et Nord Streami gaasilekke uurimise alguseni võib kuluda veel nädal või paar. Tema sõnul pidurdab uuringute algust torudes oleva gaasi hulk ja selle rõhk.

Rootsi merepiirivalve teatel jätkub gaasileke Läänemere põhjas kulgevatest torudest endise intensiivsusega. Merepiirivalve pressiesindaja sõnul ei ole gaasi pinnale mullitamine suurenenud ega vähenenud.

Mere pinnal pulbitsevad ringikujulised alad on suurima läbimõõduga 800 meetrit. Pressiesindaja Mattias Lindholmi sõnul mullitab vesi oma kõrgeimas punktis umbes 10 meetrit üle tegeliku merepinna.

Muidu kirjeldab merepiirivalve olukorda piirkonnas stabiilsena. Rootsi võimude info kohaselt ei ole lekkealal praegu vajadust uute ohutusmeetmete järele.

Kommentaarid
(Külastatud 744 korda, 1 külastust täna)