Relvi on juurde vaja ja ruttu, ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov. Ta ütles intervjuus väljaandele Wall Street Journal, et USA-st saadetud raketiheitjad M142 HIMARS (High Mobility Artillery Rocket System) on end juba õigustanud.
Raketisüsteemide abil on olnud võimalik rünnata Vene vähesid Izjumi linna all. Aga neid süsteeme on vaja väga palju juurde ja ruttu.
USA on saatnud Ukrainasse 4 raketisüsteemi ja õpetanud ukrainlased neid kasutama. Need võimaldavad rünnata objekte 60-500 kilomeetri kaugusel, olenevalt laskemoona tüübist.
Vene ametivõimud on kritiseerinud USA-d raketisüsteemide saatmises Ukrainasse ja väitnud, et see vaid lisab õli tulle.
Ukraina ja USA ametivõimud on andnud teada, et Ukraina on kasutanud USA rakette Harpoon, et tabada sihtmärke Mustal merel ja võtta kontrolli alla Ussisaar.
Ukraina on nõudnud Lääneriikidelt lisaks HIMARS-ile raketisüsteeme ATACMS (Army Tactical Missile System), mis võimaldab lasta 300 kilomeetri kaugusele. USA pole aga seni sellega nõustunud.
Reznikov ütles, et Venemaa kasutab oma raketisüsteeme, mis tulistavad 120 kilomeetri kaugusele. Ukraina vajab seetõttu süsteeme, mis lasevad 150 kilomeetri kaugusele.
Lisaks kaugmaarakettidele vajab Ukraina Reznikovi sõnul soomustehnikat, sealhulgas tanke. Samuti vajatakse juurde droone. Reznikov ütles, et Vene väed lasevad USA-st ja mujalt saadetud droone muudkui alla, kuna neil droonidel pole vastavat tarkvara, mis seda takistaks.
Käesoleval kuul kinnitas USA kaitseministeerium uue, 820 miljoni dollari suuruse abipaketi Ukrainale. Selle hulgas on kesk- ja kaugmaa õhutõrjesüsteemid ning radarid, mis võimaldavad tõrjuda Venemaa rünnakuid. Selle hulka kuuluvad süsteemid NASAMS (National Advanced Surface-to-Air Missile System), mis suudavad lasta 160 kilomeetri kaugusele.
Reznikov ütles, et lühimaa raketisüsteemid nagu USA-s toodetud raketisüsteemid FGM-148 Javelin, Briti NLAW või Prantsuse ja Itaalia tankitõrjesüsteemid MILAN-2 olid aktuaalsed varem, aga enam mitte. Praegu on sõda edasi arenenud pikamaa süürtükisõjaks, kus neid raketisüsteem enam ei vajata.
Reznikovi sõnul on Venemaa teinud praegu pausi rünnakutes Donbassis, et ümber grupeeruda ja varusid täiendada. See aga ei kujuta endast praegu võimalust Ukraina vägedele, kes vajavad hädasti puhkust, ümber grupeerumist ja varude täiendamist.
Suurtükituli ja raketirünnakud aga Ukraina idaosas jätkuvad. Ukraina võimud väitsid, et Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Donetski oblastis tsiviilobjeti, kus oli palju hukkunuid, aga ajakirjanikud nägid, kuidas hoonest tassiti välja sõjaväevormis ohvreid. Vene kaitseministeerium andis teada, et sihtmärk oli Ukraina relvaladu.
Ukraina kirdeosas olevas Harkivi oblastis korraldas Venemaa pühapäeval raketirünnaku Osnovjanski ja Slobodski rajoonides. Lisaks olid rünnakud Izjumis, Bogoduhovis, Tšugujevis ja Harkivi linnas, edastas oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov.
Reznikov peab Harkivi olukorda probleemseks, kuna Vene väed saavad rünnata seda piiriäärset linna pika maa tagant. Reznikovi sõnul suudavad õhutõrjesüsteemid kinni püüda enamus ballistilistest ja tiibrakettidest, aga jäävad hätta mitmikraketiheitjate valangutega.
