Euroopa Liit on maha jäämas abi andmise lubadustest Ukrainale, põhjuseks on energiakriis

Euroopa Liit jääb maha oma suurejoonelistest lubadustest anda Ukrainale laiaulatuslikku abi, samal ajal kui blokk seisab silmitsi tõsise majandusliku kriisiga.

See oli peaaegu kaks kuud tagasi, kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tegi ettepaneku anda Ukrainale 9 miljardit eurot erakorralist laenu. Siiani on blokil õnnestunud kokku leppida vaid esialgses osas, mis katab üheksandiku sellest eesmärgist ehk ühe miljardi, vahendab Bloomberg.

Brüssel läheb üle tavapäraselt unisele suveperioodile, kui EL-i ootavad ees uued väljakutsed, milleks on Venemaa gaasiga varustamise täielik katkestus ja rahapoliitika riskid. Kokkuvõttes ootab Euroopa Liitu ees teine majanduslangus viimase kahe aasta jooksul.

Ukraina jaoks on vajadus pakiline. Sõjast räsitud riiki ähvardab 5 miljardi euro suurune eelarve puudujääk ühes kuus, et katta kulusid ja tasuda muid kiireloomulisi arveid, selleks, et Venemaa rünnakuid tõrjuda. Ukraina keskpank on endiselt suurim valitsuse eelarve rahastamise allikas, aga tõstab üha enam häiret oma suutlikkuse üle riigivõla kaudu eelarvet lappida.

„Loodame, et suudame veenda kõiki partnereid, et Ukrainal on neid vahendeid tõesti vaja ja me saame rahalist abi aasta lõpuks,” ütles oma avalduses Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko.

Euroopa Komisjon võttis maikuus kohustuse rahastada suuremas osas Ukraina ülesehitamist, mis võib Ukraina valitsuse hinnangul ulatuda 750 miljardi euroni. See võib osutuda ELi jaoks veelgi keerulisemaks asjaks, kuna puudub kokkulepe, kuidas raha koguda. Komisjoni pakkumine hirmutas mõnda liikmesriiki, mis on teadlikud riigi ülesehitamiseks vajalike tohutute jõupingutuste ja võimalike korruptsiooniprobleemide osas, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed.

Sõja majanduslike tagajärgede mõju avaldab survet ELi riikide valitsustele, kuna nad hakkavad muretsema ohu pärast, et rahva toetus Ukrainale lähikuudel väheneb, eriti kui energiat napib ja see kallineb.

ELi rahandusministrite teisipäevasel Ukraina abi puudutaval kohtumisel hoiatasid 27 liikmesriigist umbes kolmandiku esindajad, et jätkuvast kriisist mõjutatud bloki kõige haavatavamate gruppide toetamiseks on vaja uusi meetmeid, et vältida rahulolematust Ukraina suhtes.

EL-i majandusasjade volinik Paolo Gentiloni ütles kinnisel kohtumisel ministritele, et riikide valitsused peavad tagama, et majanduslik reaktsioon sõja tagajärgedele on piisavalt tugev, et vältida eurooplaste sõjast väsimise ohtu, ütles EL-i ametnik. Gentiloni ütles neljapäeval ajakirjanikele, et valitsustel on „kohustus” leevendada kõrgemate hindade, eelkõige energiaarvete mõju väiksema sissetulekuga inimestele.

Ministrid suutsid teisipäeval kokku leppida vaid ühe miljardi euro suuruses laenus Ukrainale suurema paketi esimese osamaksena. Suurem osa paketist, mille EL-i juhid põhimõtteliselt mais heaks kiitsid, on olnud nädalateks blokeeritud Euroopa Komisjoni ja Saksamaa vaheliste erimeelsuste tõttu rahastamise struktureerimise osas.

Kõneluste seisuga kursis olevate inimeste sõnul ei lahene olukord tõenäoliselt enne, kui Brüssel suvepuhkusele läheb. Kõik 27 liikmesriiki peavad andma oma õnnistuse abipaketi tingimustele.

Saksamaa püüdis kõigepealt veenda komisjoni andma Ukraina võlakoorma leevendamiseks laenu asemel toetusi. Seejärel pidas Berliin ELi täitevvõimuga laenutingimuste üle läbirääkimisi.

Komisjon palus liikmesriikidel anda laenudele tagatised. Saksamaa soovib aga oma kohustuste mahtu vähendada, väites, et andis Ukrainale Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu 1 miljard eurot tagastamatut abi, ütles Saksa ametnik. Berliin kutsus teisi liikmesriike üles lisatagatisi andma.

Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles selle kuu alguses Berliinis ajakirjanikele, et „Saksamaalt ei tohiks kaks korda raha kasseerida.” Minister lisas, et „igaühelt tuleks võtta tema võimaluste piires.”

Samal ajal on Brüsseli ametkondade poolt blokeeritud Euroopa Investeerimispanga poolt Kiievile antud 1,5 miljardi euro suurune laen, kuna Komisjon nõuab panga tavatoimingutega võrreldes suuremaid tagatisi. Komisjoni ametnik ütles, et EL peab tagama, et suudab Ukraina maksejõuetuse korral kahjud katta.

Euroopa majanduslik olukord võib asja lähikuudel veelgi keerulisemaks muuta. Üks EL-i diplomaat hoiatas, et liikmesriigid ei pruugi olla suutelised katma uutele energialiikidele ülemineku kulusid, meetmeid hinnatõusu leevendamiseks, sõjaliste kulutuste vajadusi ja Ukraina toetamist.

Olukord võib muutuda hullemaks, kui Venemaa keerab kinni Euroopasse suunduvate gaasivoogude kraanid. „See risk on muutunud enamaks kui lihtsalt hüpoteetiline stsenaarium, milleks peame valmistuma,” ütles Gentiloni. „Nii et torm on võimalik. Aga me ei ole praegu veel seal.”

Kommentaarid
(Külastatud 274 korda, 1 külastust täna)