Ukraina naine käib päev läbi mööda Helsingit ringi, et osta lastele toitu

Kuidas elatada ära ennast ja kahte last Soomes 700 euroga kuus? Sellise probleemi ees on Ukrainast pärit Olena. Ta saabus Soome aprillis koos 13-aastaste kaksikutega.

Selleks, et hakata sedagi raha saama, läks poolteist kuud aega. Soome migratsiooniametist Migri kinnitatakse, et vastuvõtutoetuse väljamaksmisel oli suure nõudluse tõttu viivitus märtsist kuni maikuuni, vahendab Helsingin Sanomat.

Olena majanduslikud probleemid aga toetuse saamisega ei kadunud. Sellest jätkub perele vaid toidu, aga mitte millegi muu jaoks.

Värske Soome uuringu kohaselt on inimväärse elu elamiseks Soomes ühe vanema ja kahe lapse toidukulud kuus 629 eurot. Uuringus on 2021. aasta hinnad, praegu on toit inflatsiooni tõttu kallim.

„Soomes on elu väga kallis,” tõdeb Olena, „peale toidu ei jätku enam raha näiteks pesuvahenditeks ja hügieenitarveteks.”

Olena räägib, et käib igal pool, kus toitu jagatakse, nii kirikus kui Punase risti toiduabis. Tal on raske kogu aeg lastega ringi käia, aga ta ei saa jätta lapsi üksi koju.

Lootus paremast toimetulekust avaneb koos töö tegemisega. Olena on saanud just Soome isikukoodi, mille abil on võimalik tööle saada. Möödunud nädalal käis uudistest läbi, et Soomes on ligi 5000 ukrainlast, kel pole veel digisüsteemi probleemide tõttu isikukoodi. Tavaliselt saab selle koos elamisloaga.

Pärast isikukoodi saamist leidis Olena osalise tööajaga töö. Ta töötab paaril-kolmel päeval nädalas ettekandjana. Sellest tööst aga veel ei piisa, et oleks võimalik üürida omaette elamine.

Olena on koos lastega ühe tuttava pere juures Helsingi linnale kuuluvas korteris. Kaks peret aga ei saa olla pikka aega pinnal, mis on mõeldud vaid ühele perele. Olena räägib, et soovib teha tööd, et saaks üürida omaette korteri.

Olena räägib, et on soomlastele väga tänulik saadud abi eest. Tema sõnul on soomlased abivalmid, aga sellele vaatamata on raske. Ta tunnistab, et Soomes on väga raske uut elu alustada. Läheb palju aega, enne kui saab kõik paberid korda tööga alustamiseks.

Ukraina abikeskusest antakse teada, et on juba teada peresid, kes on Soomest lahkunud tagasi Ukrainasse, kuna Soomes on väga raske end sisse seada. Probleemideks on keeleoskuse puudumine ja bürokraatia.

Olena räägib, et ajutine kaitse on hea mõneks ajaks, aga inimene peab ühel hetkel oma elu korda seadma. Probleemidega maadlemine ja mure sõja pärast on halb kombinatsioon. Olena räägib, et on pidevalt stressis. Tema keha ja lapsed on Soomes, aga hing on Ukrainas. Ta muretseb oma sugulaste pärast.

Ukrainlaste abikeskuse juhataja Elizabeth räägib, et enamus pagulastest on sarnaselt Olenaga üksikemad, kes on saabunud koos laste ja pensionäridest emadega. Neil pole eriti võimalusi tööd saada, kuna neil pole kuhugi lapsi panna. Kõik ei oska sarnaselt Olenaga inglise keelt. Rahapuuduse tõttu elatakse toetustest.

Kõik abikeskused keskenduvad praegu toiduabile. Ühes keskuses läheb tonn toitu kahe tunniga. Valitseb pidev toidupuudus.

Ukrainlaste abikeskus püüab pakkuda pagulastele toiduabi kottides. Sponsoreid pole aga leitud veel piisavalt. Pagulasi tuleks aga aidata nii, et neil oleks võimalik Soomes ära elada. Lastega peredele tuleks anda rohkem toetust või võimalus lapsehoiuks ja töö tegemiseks.

Migri esindaja tunnistab, et toetus pole eriti suur. Aga varjupaigataotlejad on varemgi sellise rahaga hakkama saanud. Tuleb hoolikalt jälgida, mida osta. Elamiseks ja igapäevasteks kuludeks sellest ei jätku.

Soomes hakkama saamiseks tuleks tööle saada. Ukrainast tulijatel on kohe võimalik tööle minna. Vastuvõtutoetusega koos ei saa aga teisi toetusi nagu eluasemetoetus. Kui isik on vastuvõtusüsteemis, siis ainus toetus on vastuvõtutoetus või täiendav vastuvõtutoetus näiteks prillide või koolikursuste eest maksmiseks.

Migri ei otsusta vastuvõtutoetuse suurust, see on pandud paika seadusega. Küll aga võiks Migri esindaja hinnangul vastuvõtutoetust suurendada. Ja seda mitte ainult ukrainlaste jaoks, kuna kulutused pidevalt tõusevad.

Kommentaarid
(Külastatud 7,420 korda, 2 külastust täna)