Soomes on tuhat inimest taotlenud hüvitist koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete eest

Soomes on tehtud üle 8 miljoni koroonavaktsiini süsti ja sellega seoses on saadud lisainfot vaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta. Sõnum on ühene: rasked kõrvaltoimed on väga harvad.

Üks peamine põhjus, miks inimesed keelduvad koroonavaktsiinist on hirm kahjulike kõrvaltoimete ees. See puudutab ka neid, kes on saanud kaks doosi ja peaks saama kolmanda doosi. Soome terviseamet soovitab kolmandat doosi kõigile üle 18-aastastele.

Soomes pole koroonavaktsiinide uusi kahjulikke kõrvaltoimeid enam välja tulnud. Tavaliselt ilmnevad need kuni kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist ja harva kuni kahe kuu jooksul. Midagi uut pole välja tulnud, mis seaks vaktsineerimise ohutuse kahtluse alla, vahendab Yle.

Peamised kahjulikud kõrvaltoimed on pärast vaktsineerimist leebed: need on valu ja punetus süstimise kohas, kehv enesetunne, väsimus, palavik, liiges- ja lihasvalu. Need on märgid sellest, et organismi kaitsevõime tugevneb ja hakkab tootma antikehasid. Need nähud on sarnased ka teiste vaktsiinide puhul.

Soome spetsialistid rõhutavad, et koroonavaktsiinid võivad ohtlikud, aga niisamuti on see teiste vaktsiinide ja ravimitega. Noortel on koroonavaktsiini kahjulikud kõrvaltoimed suuremad, kuna nende immuunsüsteem on tugevam.

Rasked kahjulikud kõrvaltoimed on harvad. Raske allergiline reaktsioon vaktsiinile esineb ühel inimesel 100 000 hulgast. Et tuvastada allergilist reaktsiooni, soovitatakse pärast vaktsineerimist oodata vaktsineerimise kohas 15 minutit. Tavaliselt ilmneb allergiline reaktsioon kiiresti.

Teine raske kõrvaltoime on noortel meestel südamelihase põletik pärast teist doosi. Selline reaktsioon on ilmnenud ühel 5000 vaktsineeritu hulgas. Samas põhjustavad ka viirused noortel meestel südamelihase põletikku.

Lisaks on Euroopas tuvastatud veresoonte trombooside teke seoses AstraZeneca ja Jansseni vaktsiinidega. Neid vaktsiine aga Soomes enam ei kasutata.

Kõrvaltoime on raske siis, kui see toob kaasa surma, eluohtliku seisundi, haiglaravi, püsiva tervisekahjustuse või võimekuse languse.

Kolmandad doosid pole inimestel varasematega võrreldes rohkem kahjulikke kõrvaltoimeid põhjustanud. Soomes on kolmandaid doose antud ligi 300 000. Mujal maailmas on pärast kolmandaid doose ilmnenud lümfisõlmede paistetus kaenla all, aga see läheb mööda.

Laste puhul on vaktsiini kahjulikud kõrvaltoimed samad mis täiskasvanutel. Soomes soovitatakse vaktsiini 5-11-aastastele riskigruppi kuuluvatele lastele.

Vaktsiini kahjulike kõrvaltoimete eest on makstud Soomes hüvitist mitmele sajale inimesele. Novembri lõpu seisuga oli esitatud ravimikahjukindlustusele (Lääkevahinkovakuutusyhtiö) ligi 1000 hüvitise taotlust. Neist hüvitisi on välja makstud 220 juhtumi puhul, äraütlevaid otsuseid on 268 ja menetluses on 458 taotlust.

Kõige enam on hüvitisi makstud kergete ja mööduvate kõrvaltoimete eest nagu palavik, valu süstitud käes, allergilised reaktsioonid, lümfisõlmede paistetused ja herpese lööve. Hüvitise suurus on 600-1900 eurot juhtumi kohta, millele lisaks on makstud kinni ravikulusid ja hüvitist sissetuleku kaotuse eest.

Kõige raskemad juhtumid on seotud AstraZeneca vaktsiini põhjustatud tromboosidega ja neid on välja makstud viis.

Soomes registreeritakse koroonavaktsiinide kahjulikke kõrvaltoimeid reaalajas ja vajadusel sekkutakse. Praeguse seisuga peetakse haiguse läbipõdemist ohtlikumaks kui vaktsineerimist.

https://yle.fi/uutiset/3-12208587

Kommentaarid
(Külastatud 466 korda, 1 külastust täna)