Sotsiaalmeedias levib veel üks võimalik stsenaarium, kuidas Venemaa kavatseb eeloleval suvel Balti riike rünnata. See põhineb väidetavalt Venemaa siseinfol.
Stsenaarium on järgmine:
Kuidas valmistub Venemaa sissetungiks Balti riikidesse ja millal see võib juhtuda?
Võimalik sissetungi plaan ja selle ajakava:
Kaardil näidatud plaan põhineb Venemaa kaitseministeeriumi allikate teabel. On selge, et see on vaid üldine ülevaade, mitte täieulatuslik sõjalise operatsiooni plaan. Praegu nimetavad allikad võimalikeks sissetungi kuupäevadeks 15.–25. augustit 2026. Nad eraldavad kogu operatsioonile 12–14 päeva.
Sinised nooled näitavad esimese etapi rünnakusuundi – osana erioperatsioonist Lätis „tagakiusatud” venelaste nn kaitsmiseks.
Punased nooled näitavad teise etapi rünnakute suundi – Venemaa vastust Eesti ja Leedu „agressioonile”. Punased nooled näitavad ka Balti laevastiku dessantrünnakute suundi Kaliningradi oblastist.
Punased ristkülikud näitavad Venemaa vägede koondumispiirkondi vahetult enne operatsiooni algust.
Oranžid ristkülikud näitavad Valgevene relvajõudude ja üksikute Venemaa üksuste koondumispiirkondi, mis on vajalikud tähelepanu kõrvalejuhtimiseks põhirünnakult ja Leedu, Eesti ja Poola relvajõudude meelitamiseks Valgevene piiridele.
On võimalik, et reservväelastele mõeldud „spetsiaalne presidendikoolitus” toimub sel suvel osaliselt Valgevenes. Seega tugevdavad sissetungivägesid need venelased, keda on alates eelmise aasta detsembrist aktiivselt reservväelasteks värvatud, lubades neile „teenistust oma kodupiirkonnas infrastruktuuri kaitsmiseks”.
Venemaa relvajõudude allikate sõnul ei plaani venelased tegutseda Poola piiri lähedal, et mitte kaasata seda riiki konflikti.
Venemaa plaan ei ole alustada sõda NATO-ga, vaid provotseerida alliansis suur kriis, tungides sisse Lätti, Eestisse ja Leetu, ning ideaalis viia selle tegeliku kokkuvarisemiseni.
Venemaa poliitiline juhtkond on veendunud, et Euroopa riigid kardavad tuumajõuga võidelda, eriti ilma USA otsese toetuseta. Putin ja tema saatjaskond usuvad, et suured Euroopa riigid ei riski Venemaaga Balti riikide pärast sõtta minna, kuid otsest kokkupõrget Poolaga on parem vältida. Ilmekas näide Putini lähenemisest riikidele on see, et on olemas täieõiguslikud tegijad ja on olemas vähemõiguslikud tegijad, mis kuni viimase ajani kuulusid NSV Liidu koosseisu. Täisõiguslikud on keelatud, vähemõiguslikel aga lubatud.
Lisaks ei esitleta Venemaa sissetungi Lätti mitte agressiooniaktina, vaid erioperatsioonina tagakiusatud venelaste kaitsmiseks, samas kui rünnakuid Eestile ja Leedule esitatakse vastusena „agressiivsetele militaristlikele tegudele” või „natsionalistlikele terrorirünnakutele”. Selle lihtsa nipiga loodab Putin jätta ukse läbirääkimisteks avatuks „suurtele” Euroopa riikidele, kuigi ametlikku sõda pole.
Ta tegi sarnase nipi juba 2014.–2015. aastal Donbassis. 2022. aastal polnud see nii edukas, kuid isegi siis pääses Venemaa üldiselt sanktsioonidega, mitte ei järgnenud Euroopa ja USA relvastatud vastust või rahuvalveoperatsiooni.
Venemaa väejuhatus on mures, et Rootsi ja Soome teevad Balti riikide toetamise osas iseseisvad otsused, ning kuna Eesti armee valmistub kohtuma Vene vägedega Narva lähedal, ei plaani venelased selles suunas ega üldisemalt Eesti Läänemere rannikul opereerida. Nad loodavad Narva lähedal asuvaid Eesti vägesid edelast läbi Tartu mõjutada, otse Tallinna liikuda, blokeerides teel NATO sõjaväebaasid ja väljaõppepolügoonid ning lõigates ära Eesti relvajõudude varustusteed ja organiseeritud taandumisvõimalused.
See teave on praegu esialgne. Teadaolevalt pole Venemaa relvajõudude peastaabil veel detailset plaani, mis kirjeldaks üksusi ja formeeringuid, nende lahinguülesandeid ja liikumisplaane. Plaani puudumine on osaliselt tingitud nende vägede formeerimise jätkumisest.
