Imede ime: gripp on kadunud juba teist aastat järjest

Kuigi terviseasjatundjad hoiatasid, et tänavusel talvel ründavad inimesi nii koroona kui gripp ja inimestel soovitati end gripi vastu vaktsineerida, on gripp kadunud juba teist aastat järjest.

Tänavuseks talveks prognoositi erakordselt suurt gripisurmade arvu, kuna eelmisel talvel grippi praktiliselt polnud. Ent mis kummaline, grippi pole kusagil näha, vahendab Daily Mail.

Kui möödunud aastal põhjendati gripi kadumist piirangute ja vahemaade hoidmisega, siis käesoleval aastal seda põhjendust enam tuua ei saa. Kuhu siis gripp on kadunud?

Üks põhjendus võib olla gripivastane vaktsineerimine. Ent ka see ei pruugi olla kogu tõde, sest vaktsiin hoiab ära ainult pooled nakatumised. Gripiviirus muteerub väga kiiresti, nagu ka koroona, mistõttu on tõhusa vaktsiini loomine äärmiselt keeruline.

Üks põhjendus võib olla see, et koroona läbipõdemine, või siis vaktsineerimine kaitseb ka gripi eest. Sama arvatakse olevat vastupidiselt: gripivaktsiin kaitseb ka koroona eest.

Kui keha võitleb viirusega, siis immuunsus tugevneb. Organismis on kahte sorti kaitsemehhanisme. Ühelt poolt antikehad, mis töötavad nagu snaiprid ja kaitsevad teatud viiruste eest. Teiselt poolt aga T-rakud, mis toimivad nagu automaatrelvad ja kaitsevad organismi kõigi viiruste eest. Kui inimesel on aktiviseerunud T-rakud, siis on igasuguste viiruste tungimine organismi raskendatud.

USA-s tehtud uuring näitas eelmisel aastal, et gripi vastu vaktsineeritud inimesed nakatusid koroonaga harvemini ning nad sattusid harvemini raske haigusega haiglasse. Arvati, et see tulenes T-rakkude reaktsioonist.

Aga põhjuseks ei pruugi olla antikehad ja T-rakud. Organismis on veel eraldi rakud makrofaagid, mis aitavad võidelda hingamisteede viirustega. Makrofaagid hävitavad baktereid ja eemaldavad surnud viiruse rakud kopsudest. Seetõttu kaitsevad need rakud organismi nii gripi kui koroona eest.

Kui gripi põdemine aitab kaitsta koroona eest, siis on see ka vastupidi: koroona tõrjub eemale kõik teised viirused. Nii koroona kui gripp levivad väikeste piisakeste kaudu, mis maanduvad inimese ninas või suus. Need piisakesed võivad olla ka pindadel, mida inimesed katsuvad ja mis kanduvad silma, ninna või suhu.

Koroona on aga palju nakkavam kui gripp. Uuringute järgi levib koroona ka õhu kaudu. Ka gripp võib niimoodi levida, aga harvemini.

Grippi on kergem tuvastada, kuna pärast nakatumist ilmnevad haigusnähud kiiresti. Koroona puhul aga põevad paljud seda kergelt ilma haigusnähtudeta.

Koroona Omikroni variandi puhul on nakkuskordaja R 5, mis tähendab, et üks inimene nakatab keskmiselt 5 teist inimest. Gripi puhul on see keskmiselt 1,4.

Muutunud on ka inimeste käitumine: kantakse rohkem maski, puututakse teistega vähem kokku ja reisitakse vähem. See piirab gripi levikut maailmas.

Üks põhjus võib olla veel: vanemad ja väetid, kes oleks võinud grippi haigestuda, on koroona tagajärjel surnud. Seetõttu on haiglates vähem grippi põdevaid eakaid patsiente.

Küll aga levib praegu väga kiiresti lindude gripp ja põhjustab lindude surma. Lindude gripi tüved on inimese gripi omadest erinevad, aga lindude gripp võib nakatada inimesi. Lindude gripp on inimesele ohtlik – surevad enam pooled nakatunud. Aastatel 2003-2018 maailmas möllanud lindude gripp H5N1 tõi maailmas kaasa 860 registreeritud nakatumist ja 454 surma. Samas märgivad teadlased, et inimesed ei peaks lindude gripi pärast eriti muretsema. See on põhiliselt ikkagi lindude haigus ja oht inimestele on väike. Kuigi inimesed võivad lindude gripiga nakatuda, ei levi see inimeste vahel.

Kommentaarid
(Külastatud 970 korda, 1 külastust täna)