Hea teada: koroona pole esimene kord, kui naiste peal sunniviisiliselt meditsiinilisi katseid läbi viiakse

Koroonapandeemia ajal on põhiliselt naised need, keda sundvaktsineeritakse: meedikud, hooldajad, õpetajad ja poemüüjad on need, keda on üle maailma süstima sunnitud.

Vaktsineerima on sunnitud lapseootel naisi, kuigi maailma suurimast uuringust tuleb välja, et rasedad põevad koroonat kõige kergemalt, enamasti ilma mingite haigusnähtudeta.

Teistsugune suhtumine naistesse on alguse saanud juba Vana-Kreekast, kus naise ülesandeks peeti uue elu sünnitamist ning naise kõige tähtsamad kehaosad olid paljunemisorganid. Kõik naiste haigused arvati olevat  pärit emakast või seotud viljakuse, sünnituse ja menstruatsiooniga.

Kreeka arstid arvasid, et emakas võib hakata liikuma ja põhjustada sellega haigusi mitmel pool organismis.

Teistsugune suhtumine naistesse tulenes sellest, et kõik arstid olid mehed. Seetõttu läheneti naiste tervisele mehe silmade läbi.

Kui 20. sajandi alguses avastati hormoonid, siis arvati, et need mõjutavad eelkõige naisi. Leiti, et naisest teeb naise östrogeen ehk naissuguhormoon. Malbeid ja kodu hoidvaid naisi peeti naiselikeks ja terveteks, uudishimulikke ja koduvälise elu vastu huvi tundvaid naisi aga hormonaalhäiretega haigeteks. Menopaus oli tõestus selle kohta, mis juhtub, kui hormoonide tase langeb. Naine kaotas siis oma naiselikud ja head omadused.

Tegelikkuses on hormonaalhäireid kümneid erinevaid nii meestel kui naistel ja neist vaid osa on seotud naissuguhormoonidega.

Günekoloogia rajajaks peetakse USA arsti James Marion Simsi, kes tegi Alabama osariigis katseid mustanahaliste orjadega, keda opereeriti ilma tuimestuseta. Simsi puhul on hakatud kasutama mõistet meditsiiniline vägivald, märgib naistevastasest arstiteaduslikust vägivallast raamatu kirjutanud arst dr Elinor Cleghorn.

Cleghorni väitel rakendatakse naiste peal jätkuvalt meditsiinilist vägivalda. Näiteks USA pagulaste vastuvõtukeskustes ja vanglates on naiste peal tehtud meditsiinilisi katseid.

Üks levinuim naistega seotud diagnoos on arstiteaduse ajaloos olnud hüsteeria. See tuleb kreekakeelsest sõnast hystera, mis tähendab emakat. Vanas Kreekas ja ka hiljem on peetud hüsteeria põhjuseks emaka liikumist.

Hüsteeria on meditsiini ajaloos olnud sobilik diagnoos milleks iganes, mida ei osatud muul moel seletada. See diagnoos pandi naistele, kes tundsid seletamatut rahutust ning ei sobitunud kehtivatesse raamidesse.

Hüsteeriat on ravitud eri meetoditega. Näiteks 19. sajandi algul üritati naistele orgasimi tekitada elektrilöökide abil. Tehti ka lõikusi. Hüsteeriat raviti munasarjade või kliitori eemaldamisega. Ühe teooria järgi kadus hüsteeria koos seksuaalse energia vabanemisega, teise teooria järgi oli hüsteeria peapõhjus enese rahuldamine.

Praegu tundub uskumatu, et mõned naised nõustusid sellise raviga ning loobusid oma keha puutumatusest ja enesemääramisõigusest.

Elinor Cleghorni väitel oli naisi nende perede kaudu kergem mõjutada ja veenda selles, et lõikus on ainus võimalik ravimeetod. Arste ühiskonnas usaldati ja peredele ega patsientidele ei tulnud mõttessegi ravimeetodeid kahtluse alla seada.

Hüsteeriat hakati eriti aktiivselt ravima 19. sajandi lõpus. Naisi raviti hüpnoosi abil lausa avalikes kohtades. Tuntud psühhoanalüütik Sigmud Freud leiutas oma teooria hüsteeria kohta. Tema väitel on see vaimuhaigus ja tuleneb läbi elatud traumadest. Hüsteeriat peeti jätkuvalt naistehaiguseks. Alles hiljem avastati, et suurem osa Freudilt hüsteeria diagnoosi saanud naistest põdesid tegelikult vähki, südamehaigusi ja epilepsiat.

Naised hakkasid 20. sajandi algul nõudma omale meestega võrdseid õigusi nagu valimisõigus ja õigus haridusele. Inglismaal naistele valimisõigusi nõudnud naisi kutsuti sufražettideks (sõnast suffrage – valimisõigus) ja neid peeti vaimselt haigeteks. Need naised eirasid norme ega leppinud kodukana rolliga. Nende tegevust peeti nõrkuseks, mis tulenes haigusest.

Inglismaal vangistati üle tuhande sufražeti. Paljud alustasid vanglas näljastreiki. Ametivõimud otsustasid neid sunniviisiliselt toita. Naisi söödeti sunniviisiliselt ninna, kurku või pärasoolde ja isegi vagiinasse lükatud voolikute kaudu. Mõnedele tehti seda kümneid kordi järjest. Paljud arstid pidasid sundtoitmist õigustatuks ja vältimatuks meetmeks.

Naised saavutasid valimisõiguse Inglismaal 1918. aastal. Algul said hääletada naised alates 30. eluaastast.

Rasedust ja sünnitamist on peetud naisate jaoks läbi aja tervislikuks, kuigi paljud naised kannatasid nii raseduse ja sünnitamise ajal kui pärast seda tekkinud komplikatsioonide tõttu. Arstid ilmusid sünnituse juurde 19. sajandi algul, aga neil polnud eriti kogemusi. Meesarstide juuresolek muutis sünnitused raskemaks.

Maailmas sureb iga päev sünnitusega seotud komplikatsioonide tõttu 830 naist. Lääneriikidest on sünnitajate suremus kõrgeim USA-s. Teema tõstatas 2018. aastal tennisestaar Serena Williams, kes oleks äärepealt surnud keisrilõike tagajärjel. Williams on miljonär ja sünnitas kallis erakliinikus. Teda aga ei kuulatud, kui ta ütles, et kõik pole korras. Haiglaõde arvas, et Williams oli valuvaigistite tõttu peast segi. Lõpuks sai naine vajalikku abi pärast sünnitust tekkinud kopsutromboosiga seoses. Enne seda oli ta köhinud nii, et keisrilõike haav rebenes lahti.

Koroonavaktsiini sunnitakse peale põhiliselt naistele ja uuringute järgi esineb naistel kõige enam koroonavaktsiiniga seotud kahjulikke kõrvaltoimeid. Naiste ärakasutamine meditsiinis pole aga uus asi, sel on pikk ajalugu.

Kommentaarid
(Külastatud 1,034 korda, 1 külastust täna)