Vene Sputniku vaktsiini võtnud soomlased on suures hädas: koheldakse piiril kui vaktsineerimata inimesi, aga uut vaktsiini võtta ei saa

Venemaal elav soomlane Jan on sattunud raskesse olukorda, kuna tema võetud Vene Sputniku vaktsiini kohta ei saa märget Euroopa Liidu vaktsineerimistõendile. See omakorda raskendab reisimist Venemaa ja Soome vahel.

51-aastane Peterburis elav Jan sai Sputnik V vaktsiini käesoleva aasta alguses. Siis arvas ta, et koroona vastu vaktsineerimine on hea ja kasulik lahendus, kuna ta sõidab töö tõttu palju Venemaa ja Soome vahel, vahendab MTV.

Jan ei osanud siis arvata, et tema otsus muudab ta elu väga keeruliseks. Jan räägib, et Venemaal elab palju soomlasi, kes on võtnud Sputnik V vaktsiini. Nüüd aga koheldakse neid piiri peal kui inimesi, kes pole üldse vaktsineeritud. Põhjuseks on asjaolu, et Sputnik V pole Euroopa Liidus tunnustatud vaktsiin. Sellest tuleb probleem, et need inimesed ei saa Euroopa Liidu vaktsiinipassi, mis raskendab liikumist Euroopa Liidus sees.

Praktikas tähendab see seda, et Jan peab vaktsineeritusele vaatamata käima iga kord koroonatesti tegemas, kui ületab Soome piiri. Lisaks peab ta olema pärast seda omaalgatuslikus karantiinis.

Muret suurendab veel asjaolu, et vaktsineerimispassi nõutakse tulevikus palju muu jaoks. Näiteks on olnud juhtumeid, kus Venemaal elavad soomlased ei saa minna tööle Saksamaale, kuna neil puudub tõend vaktsineerimise kohta. Jan ise on bussijuht, kes teeb tellimussõite eri riikide vahel. Ta ei ole kindel, et kui piirid avanevad ja jälle liikuda saab, siis tohib tema sõita.

Et asjas selgust saada, on Jan käinud uurimas, kas ta võib Soomes võtta mõne Euroopa Liidus tunnustatud vaktsiini. Vene ega Soome arstid pole seda aga soovitanud teha. Arstid on mures kõrvaltoimete pärast, mille võib põhjustada Sputnik V vaktsiini segamine teiste vaktsiinidega.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et Sputnik V vaktsiini pole veel Euroopa Liidus heaks kiidetud, aga vaktsiini hindamist on alustatud ja see on kestnud juba pikka aega. Euroopa ravimiametil on karmid nõudmised ning teatud asjad peavad olema korras. Pelgalt vaktsiiniuuringutest ei piisa, lisaks peavad tootmisliinid olema võrdse kvaliteediga ning vastama Euroopa ravimiameti kriteeriumidele. Ravimiuuringud peavad olema samuti tehtud nii, et nad vastaks kriteeriumidele.

Nohynek samas ei pea võimatuks, et eri vaktsiine saab tulevikus segada. Praegu tehakse nn mix & match uuringuid ja esimesed tulemused on juba avaldatud. Mõningal määral on olnud rohkem kahjulikke kõrvaltoimeid, kui esimesena on võetud adenoviiruse vaktsiin (Sputnik, AstraZeneca) ja seejärel mRNA vaktsiin (Pfizer, Moderna).

Nohynek ütles, et praegu pole veel teada, kui ohutu või kasulik on kolmanda või neljanda vaktsiinidoosi võtmine. Tema arvates on see põhjus, miks arstid on olnud vastu pelgalt tõendi pärast tehtud täiendavatele vaktsineerimistele. Täiendavate vaktsiinidooside võtmist on uuritud peamiselt eakatel ja riskigruppidel, seda seoses uute viiruse mutatsioonidega.

Meditsiinilisest aspektist pole Nohynek vaktsiinide segamise või kolmanda doosi vastu. Samas võib olla kahju suurem, kui organismis on juba varasemast palju antikehasid. Kahju suurus sõltub sellest, kui palju on antikehasid, aga kui palju ja mis tüüpi, ses osas veel selgus puudub.

Kommentaarid
(Külastatud 644 korda, 1 külastust täna)