Soomes saavutatakse 70-protsendiline vaktsineeritus koroona vastu juunikuus, aga karjaimmuunsuseks sellest ei piisa

Koroona vastane karjaimmuunsus on liikuv sihtmärk, mille saavutamine sõltub paljuski viiruse uutest mutatsioonidest ning muu maailma vaktsineerimistempost.

Soomes saavutatakse Euroopa Liidus eesmärgiks võetud vaktsineeritus suve alguseks. See tähendab, et juuni lõpuks on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi 70 protsenti täisealistest elanikest, vahendab Yle.

Algul arvati Euroopa Liidus, et 70-protsendiline vaktsineeritus on piisav karjaimmuunsuse tekkeks. Ühest doosist aga ei piisa, leiavad nüüd asjatundjad nii Soomes kui mujal maailmas.

Peale ühte vaktsiinidoosi viirusega nakatumine väheneb, aga mitte täielikult, mis tähendab, et isegi kui vaktsineeritu ise raskelt ei haigestu, võib ta nakkust edasi kanda. Karjaimmuunsuse osas lisavad ebakindlust viiruse uued mutatsioonid ning vaktsineerimiste erinev tempo maailma eri riikides.

Karjaimmuunsuse all peetakse üldiselt silmas seda, et viirus enam ei levi. Kahjuks on olukord maailmas jätkuvalt halb. Vaktsineeritus maailmas, eriti väljaspool Euroopat on väga aeglane ja seda veel pikka aega. Seetõttu võib karjaimmunsusest rääkimine olla eksitav, ütles terviseameti juhtivekspert Mia Kontio.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et üks vaktsiinidoos annab küllalt hea kaitse, aga see pole siiski piisav. Karjaimmuunsuse seisukohalt on vaja teada, kui hästi kaitseb vastav vaktsiin uute mutatsioonide vastu. Kui mutatsioonid suudavad vaktsiini kaitsest läbi murda, siis peaks vaktsineeritus olema suurem.

Praeguste ja tulevaste koroona mutatsioonide võimet vaktsiinidest läbi murda on raske prognoosida. Mutatsioonid ei põhjusta praeguse info valguses raskemat haigestumist, aga nad levivad kergemini kui algne koroonaviirus. Selline on näiteks India mutatsioon.

Seetõttu leiavad näiteks USA asjatundjad, et karjaimmuunsuseks on vaja vaktsineerida 80 protsenti elanikkonnast. Mia Kontio väitel piisaks Soomes ka 70 protsendist, kui täisealised oleks vaktsineeritud kahe doosiga.

Soov lasta end vaktsineerida püsib Soomes küsitluste andmetel kõrge. Olukord pole aga samasugune mujal Euroopas. On arvatud, et Euroopas võib jätta 25 protsenti inimestest end vaktsineerimata.

Soomes on soov lasta end vaktsineerida kõrge ka nooremate inimeste hulgas. See on oluline epideemia alla surumise ja karjaimmuunsuse seisukohalt. Laste vaktsineerimise osas pole Soomes veel otsust tehtud ega soovitust antud. Asi on arutusel riiklikus vaktsineerimise ekspertgrupis.

Asjatundjate väitel pole olemas kindlat aega, millal karjaimmuunsus saavutatakse. Karjaimmuunsuse teket raskendab piiriületuse vabanemine. See tähendab, et isegi kui Soomes on vaktsineeritus kõrge, hakkab tulema viirust sisse välismaalt. Vaktsineeritus aitab ära hoida viiruse plahvatuslikku levikut, aga olukord võib kiiresti muutuda.

Soomes valmistutakse juba kolmandateks vaktsiinidoosideks. Samaks valmistutakse näiteks Suurbritannias. Uute vaktsiinidooside saamise aega pole veel paika pandud. Praegu uuritakse, kui pikalt kestab vaktsiini toime ja millal see alaneb. Praeguse info valguses on vaktsiini kaitse peale teist doosi veel hea ka pärast poole aasta möödumist.

Olemasoleva info põhjal võib oletada, et uue doosi peaks võtma umbes aasta pärast teist vaktsiinidoosi. Samas võib olla, et vaktsiini kaitse kestab kauem ja uut doosi ei pea niipea võtma, märkis Mia Kontio.

70 prosentin rokotuskattavuus saavutetaan Suomessa kesäkuussa, mutta laumasuojaan se tuskin riittää

Koronaviruksen vastainen laumasuoja on edelleen liikkuva maali, jonka saavutettavuus riippuu tällä hetkellä muun muassa virusmuunnosten leviämisestä ja muun maailman rokotustahdista. Suomi on pääsemässä EU:n asettamaan rokotuskattavuuteen kesän alkupuolella. Tämä tarkoittaa Suomessa sitä, että kesäkuun loppuun mennessä noin 70 prosenttia aikuisväestöstä on saanut yhden rokoteannoksen. Alunperin EU:ssa arvioitiin, että tuo 70 prosentin rokotuskattavuus riittäisi takaamaan laumasuojan.

(Külastatud 310 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid