Soomes on 15 inimest saanud hüvitist koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete eest, summad küünivad 2000 euroni

Soomes on 15 inimest saanud hüvitist koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete eest. Need on peamiselt tervishoiutöötajad, keda hakati kõigepealt vaktsineerima.

Välja makstud hüvitiste suurus on olnud 600-2000 eurot. Näiteks ühele meedikule maksti 1000 eurot vaktsiini põhjustatud värinate eest, vahendab Yle.

Hüvitist on makstud näiteks selliste kõrvaltoimete eest nagu lööve, allergiad, lümfisõlmede paistetus ja puutetundlikkuse vähenemine. Hüvitise taotlused kogub kokku ja maksab raha välja Soome ravimikahjukindlustusettevõte. Seni pole Soomes olnud raskeid kõrvaltoimeid.

Möödunud nädala lõpuks oli laekunud kokku 85 hüvitise taotlust. See on väike arv, kui arvestada, et Soomes on koroonavaktsiini saanud ligi 2 miljonit inimest. Avaldustest on hüvitis välja makstud 15 juhul ja 13 juhul mitte. 57 juhtumi uurimine on pooleli.

AstraZeneca ja Pfizeri vaktsiinide kohta on tehtud hüvitise taotlusi enam-vähem võrdselt. Moderna kohta on tehtud üksikuid taotlusi.

Hüvitised maksab välja Soome riik, mis on selleks tarbeks varunud 30 miljonit eurot aastas.

Üks hüvitise saajatest on meditsiini valdkonnas töötav 30-aastane Minna (nimi muudetud). Teda vaktsineeriti seoses tööga jaanuari algul. Ta sai teise doosi kolm nädalat peale esimest. Vaktsiin oli Pfizeri Comirnaty.

Kõrvaltoimed avaldusid kohe. Pärast teist doosi värises hommikul kogu keha. Värinad kestsid nädal aega. Minna jätkas sel ajal tööl käimist. Värin oli mõlemas käes, seljas ja kaelas. Näo parem pool värises samuti mõned päevad.

Värinate tõttu pöördus Minna arsti juurde, kuna ei suutnud enam tööd teha. Käed värisesid 3 sentimeetri ulatuses ja mingid motoorikat mõjutavad meetmed mõju ei avaldanud. Minna jäi haiguspuhkusele.

Minna luges haiguspuhkuse ajal vaktsiini kohta kirjutatud artikleid, aga mingeid selliseid vaevusi teistel ei tuvastanud. See oli uus asi ka arstide jaoks. Minnale tehti mitmeid teste, aga ei tulnud välja mingit muud seletust kui koroonavaktsiin.

Haiguspuhkus kestis kokku kuus nädalat, vaevused leevenesid ja haiguspuhkuse lõppedes oli neist kadunud 85 protsenti. Siis suutis ta tagasi tööle naasta. Värinaid esineb nüüd harva ja need ei takista elu.

Minna tunnistab, et julges vaktsiini kõrvaltoimetest rääkida alles siis, kui sai kindlustusettevõttelt kätte hüvitise ja kindluse, et probleemid olid seotud vaktsiiniga. Ta tahab asjast rääkida ka seetõttu, et teised oleksid sellistest kõrvaltoimetest teadlikud.

Minna on saanud praeguseks vaktsiinikahju eest hüvitist 1000 eurot. Lisaks on ta saanud hüvitist ravi- ja ravimikulude eest. Lõplikku summat ta ei tea, kuna lisaks on kindlustuses kaalumisel sissetuleku kaotuse hüvitamine.

Praegu on valdavalt saanud hüvitist need, keda vaktsineeriti esimeste hulgas. Hüvitist võib saada, kui vaevused on kestnud 14 päeva ja vaevuste ning vaktsiini vahel on selge seos. Praegu on hüvitist makstud olenevalt juhtumist summas 600-2000 eurot. Suuremad hüvitised on näiteks nahalöövete eest. Lisaks on makstud hüvitisi kõrvaltoimetega seotud kulude ja sissetuleku kaotuse eest.

Praegu veel ei avaldata, kas Soomes on hüvitist makstud ka tromboosi juhtumite eest – neid juhtumeid on praegu väga vähe.

Hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks on vähene kahju ehk vaevused on kadunud kahe nädala jooksul ning kulu pole olnud suurem kui 85 eurot. Mõnedel juhtudel pole leitud seost vaevuste ja vaktsiini vahel.

Minna pole veel jõudnud mõelda, kas 1000 eurot on piisav hüvitis vaktsiinikahju eest. Ta on olnud rahul selle üle, et on saanud oma elu tagasi pärast 6 nädalat kestnud pausi. Ta ütleb, et oleks meelsamini olnud ilma värinateta kui saanud selle 1000 eurot. Kõige raskem oli elada teadmatuses. Ta mõtles juba eriala vahetamise peale, kui vaevused ei kao. Või kuidas saab hakkama, kui peab jääma haiguspensionile.

Vaatamata kõrvaltoimetele võtaks Minna vaktsiini uuesti, kuigi oht haigestuda on olemas. Tal on lapsed, peres on riskigruppi kuuluvaid inimesi ja ta töötab koroonapatsientidega. Minna arvates ei arvesta vaktsiinivastased nendega, kes ei saa lasta end vaktsineerida. Ta ei suuda võtta vastutust, et on ilma haigusnähtudeta haigusekandja ja nakatab sellist inimest, kes ei saa lasta end vaktsineerida.

Oma laste vaktsineerimise osas tahab Minna nõu pidada arstiga. Samuti tahab ta küsida arsti arvamust juhul, kui koroonavaktsiinist saab gripivaktsiini sarnane hooajaline vaktsiin.

15 ihmistä on saanut Suomessa korvauksia koronarokotteen aiheuttamista haitoista – terveydenhuollossa työskentelevä Minna on yksi heistä

Haittavaikutuksista korvauksia saaneet ovat pääosin terveydenhuollon henkilökuntaa, jotka on rokotettu ensimmäisten joukossa. Korvausten suuruus on ollut 600-2 000 euroa. Ylen haastattelemalle Minnalle maksettiin tuhat euroa tärinästä. Ihottumaa, allergiaoireita, imusolmukkeiden turpoamista ja ohimeneviä puutumisoireita. Tässä koronarokotteiden aiheuttamia yleisimpiä sivuvaikutuksia, joista on ehditty maksaa korvauksia rokotetuille. Korvaushakemusten käsittelystä ja korvausten maksamisesta vastaa Suomen keskinäinen lääkevahinkovakuutusyhtiö.

(Külastatud 443 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid