Seagripi vaktsiini tagajärjel raskelt haigestunud soomlased nõuavad õigust kohtus, nõutakse sadu tuhandeid eurosid

Seagripi vaktsiini saanud soomlasel Anttil tuvastati narkolepsia viis aastat peale vaktsineerimist. Vaatamata diagnoosile pole ta saanud hüvitist. Nüüd lähevad Antti ja veel 5 haigestunud soomlast asjaga kohtusse.

Kui Anttil tekkisid pärast Pandemrixi seagripi vaktsiini saamist terviseprobleemid, ei osanud ta neid seostada vaktsiiniga. Ta kahetseb, et ei pöördunud varem arsti poole ja oma vaevusi täpsemalt ei fikseerinud, vahendab MTV.

Anttile ei makstud haigestumise eest hüvitist ravimikahjukindlustusest (Lääkevahinkovakuutuspooli). Talle jäeti hüvitis maksmata, kuna tema haigestumise puhul polnud täpsemalt fikseeritud narkolepsiale omaseid vaevusi kahe aasta jooksul peale vaktsineerimist.

Kaks aastat peale vaktsineerimist on aga kriitiline aeg, mille jooksul peab hüvitise saamiseks ravile minema. Antti sõnul oli algusest peale selge, et hüvitise maksmisest üritatakse kõrvale hoida, aga ta ei osanud arvata, et see kestab nii pikalt.

Antti sai narkolepsia diagnoosi 2015. aastal, 5 aasta peale vaktsiini saamist. Ta ei suutnud siis enam tööl käia ja saab praegu täies mahus töövõimetuspensioni.

Esimesed vaevused aga avaldusid mitu aastat enne diagnoosi, juba mõned nädalad peale vaktsineerimist. Siis ei tulnud Antti selle peale, et uneprobleemid, ootamatud uinakud ja väsimus võivad olla seotud vaktsiiniga. Ta pidas põhjuseks grippi ja depressiooni. Nii pandi see ka kirja haigusloosse.

Antti väitel on absurdne, et patsiendid oleks pidanud ise aru saama, et harvaesinevad neuroloogilised probleemid on seotud vaktsiiniga ja omale ise diagnoosi panema, kuna arstid seda teha ei suutnud.

Hüvitiste saamise eest võideldes on Antti märganud ühte asja, millele ta varem tähelepanu ei pööranud. Nimelt tasub hoida silma peal oma haiguslool. See on nagu igaühe individuaalne hooldusraamat. Kui seal teatud asju kirjas pole, siis eeldatakse, et midagi pole olnud.

Soomes on patsiendiabi õigusbüroo andmetel lisaks Anttile veel 5 isikut, kes nõuavad hüvitist kohtu kaudu. Nad said Pandemrixi seagripivaktsiini 2009. aasta sügisel. Teada on palju inimesi, kes on jäänud vaktsiinikahju puhul hüvitiseta, aga kes ei ole kohtusse pöördunud majanduslikel põhjustel. Need inimesed on vaktsiinikahju tagajärjel raskes majanduslikus seisus.

Antti on asja kohtusse andmiseks pidanud kulutama juba ligi 10 000 eurot, mille ta on saanud oma vanematelt. Ta on kohtu osas lootusrikas, kuigi ei pruugi midagi saavutada.

Kohtus on kaitsjate peamine argument see, et vaevused on tekkinud vähem kui kaks aastat peale vaktsineerimist, kuigi haigusloos seda kirjas pole. Kohtusse läinud patsiendid on saanud kõik narkolepsia diagnoosi. Kohtus tuleb ära tõestada, et narkolepsia tekkis kahe aasta jooksul peale vaktsineerimist, kuigi haigusloosse seda kirja ei pandud.

Praegu pole veel teada, millal asja menetlemine Helsingi kohtus algab. Tõenäoliselt lükkub see sügisesse. Asi anti kohtuse sisse eelmisel sügisel ja ravimikahjukindlustus on esitanud oma seisukohad.

Lisaks haigusele mõjutab narkolepsia inimeste töö ja sissetuleku võimet. Mõned saavad tööd teha, aga mõned mitte. Nõuded ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse patsiendi kohta. Sissetuleku kaotuse puhul on nõuded sadades tuhandetes.

Soome teadlased on välja selgitanud, miks said üle 200 soomlase peale vaktsineerimist narkolepsia. Suur osa neist olid lapsed. Uuringu järgi soodustab narkolepsia teket teatud geneetiline kombinatsioon. See uuring kinnitab narkolepsia seotust vaktsiiniga.

Patsientide esindajate väitel oleks Soomes vaja paremat kaitset ravimikahjude vastu, seda eriti praegusel koroona vastu vaktsineerimiste ajal. See pole ilmselt viimane pandeemia ja viimased vaktsiinid, mida kasutatakse. Pole õige, et ravimitootjad saavad ise otsustada, mille alusel hüvitisi määratakse.

Kuigi vaktsiin muutis Antti elu, pole ta vaktsiinivastane. Küll aga soovib ta, et räägitaks rohkem vaktsiinikahjudest ja ohutusest. Vaktsineeritute õiguslik seisund on väga nõrk. Paljud inimesed võivad seoses vaktsiinidega jääda kaitseta. Kui inimesi peetakse vajalikuks vaktsineerida, siis tuleks mõelda ka kahjude hüvitamise peale.

Eelmise, 2020. aasta lõpu seisuga oli Soomes esitatud 359 kahjuhüvitise taotlust seoses vaktsineerimise tagajärjel tekkinud narkolepsiaga. Nendega seoses on tehtud 236 positiivset ja 123 negatiivset otsust hüvitise saamiseks. 85 taotlust on tagasi lükatud, kuna vaevused olid kirja pandud enam kui kaks aastat peale vaktsineerimist.

Pandemrixi kahjude eest on makstud välja hüvitisi summas üle 12,2 miljoni euro, millest 11,6 miljonit on makstud välja narkolepsia juhtumite ja 530 000 muude kõrvaltoimete eest.

Kommentaarid
(Külastatud 762 korda, 1 külastust täna)