Koroona pikaajaliste tüsistuste käes kannatab 20 protsenti soomlastest – millised on peamised vaevused?

Paljud, lausa 20 protsenti koroonat põdenutest kannatavad pikaajaliste tüsistuste käes. See pole samas midagi uut, väsimus kaasneb paljude viirushaigustega.

Koroona puhul on teada, et endise tervisliku seisundi taastumine võtab aega kauem kui muude viirushaiguste puhul, ütles Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS osakonna peaarst Mari Kanerva. Koroonaga kaasnevad väsimus, kurnatus ja õhupuudus, vahendab MTV.

Ligi 71 protsendil koroonat põdenutest on leitud muutusi kopsudes. Enamasti on need muutused kergekujulised ja taastuvad, aga on leitud ka raskemaid juhtumeid. All on toodud koroonaga kaasnevad peamised pikaajalised tüsistused:

  • Kurnatus
  • Aju-udu, vähenenud keskendumisvõime, uimasus
  • Õhupuudus, köha
  • Rõhumistunne rinnus, kiirenenud pulss
  • Traumajärgne stress, masendus, unetus

Viiendikul koroonapatsientidel on esinenud neuroloogilisi vaevusi, selgub maailmas läbi viidud uuringutest. Peamised neuroloogilised vaevused on peavalu, mäluhäired ja ärevus.

Koroonaga võib kaasneda pikaajaline lõhna- ja maitsemeele kadu, aga seda juhtub harvem. Koroonaga seotud tüsistusi esineb palju, sest koroonat põdenuid on samuti palju.

Koroona pikaajalised tüsistused võivad esineda ka neil, kes on põdenud haigust kergekujuliselt kodus. HUS-i juurde luuakse eraldi kliinik koroona pikaajaliste tüsistuste tarbeks. Kliinikusse pääsevad vaid need, kel esinevad raskemad tüsistused, sest koroona tüsistusi esineb väga paljudel, rääkis HUS-i peaarst Helena Liira.

Koroona pikaajaliste tüsistustega patsiendid saavad taastusravi nii ravimite kui füsioteraapia ja psühholoogi abi näol. Kasutatakse ka personaalset ravi ja grupiteraapiat. Kliinik suudab teenindada 20 patsienti nädalas.

Kommentaarid
(Külastatud 979 korda, 1 külastust täna)