Uuring: kolmandikul koroonapatsientidest on ajus suured muutused

Teadlased on välja selgitanud, et tervelt kolmandikul koroonat põdenud patsientidest on ajus ulatuslikud ja pikaajalised muutused.

Vastav uuring on avaldatud teadusväljaandes Lancet Psychiatry.  Uuringu järgi esinesid tõsised närvisüsteemi häired 34 protsendil koroonat põdenud patsientidel. Selgub, et viirus tungib inimese ajju ja kahjustab aju. vaevusi esineb rohkem neil, kes on koroonaga haiglasse sattunud.

Kõige levinum diagnoos on ärevushäire, mis esineb 17 protsendil koroonapatsientidest. Ülejäänud vaevused on vaimsed probleemid nagu depressioon. Psühholoogilised vaevused on levinumad kui tõsised närvisüsteemi probleemid.

Oxfordi ülikooli professori Maxime Taquet’ väitel esineb koroonaga rohkem närvisüsteemi häireid kui teiste hingamisteede haigustega. Oht saada neuroloogilisi või psühhiaatrisi häireid on koroonaga tervelt 44 protsenti suurem.

Neuroloogilised probleemid on levinumad neil, kes on koroonaga olnud haiglas – nendest tervelt 39 protsenti kannatab närvisüsteemi hädade käes.

Uuringus võeti vaatluse alla üle 236 000 koroonapatsiendi terviseandmed. Enamus patsiente olid USA-st. Koroonapatsientide terviseandmeid võrreldi teisi hingamisteede haigusi põdenud patsientide andmetega.

Koroonapatsientidel esineb teistest rohkem insulte ja dementsust. Üks 50-st koroonapatsiendist saab isheemilise ajuinsuldi ehk ajuinfarkti. See tekib, kui vereringe mõnes aju osas vere hüübimise tagajärjel peatub.

Dementsust esineb veidi vähem kui ühel protsendil koroonapatsientidest ja ligi 5 protsendil neist, kel esines koroona põdemise ajal deliirium ehk segasusseisund.

Teadlased samas märgivad, et kõik närvisüsteemi häired ei pruugi olla seotud koroonaga ja mõned patsiendid oleks võinud haigestuda ka ilma koroonata. Samuti on varasemad uuringud näidanud, et dementsetel esineb rohkem raskekujulist koroonat. Nüüd on vaja teha lisauuringuid, et tõestada vastupidist – et koroona võib põhjustada dementsust.

Koroona puhul ei tulnud välja, et oleks lisandunud Parkinsoni tõve ja Guillain-Barrén’i sündroomi juhtumeid, kuigi neid haiguseid seostatakse viirushaiguste läbipõdemisega.

Teadlaste väitel on vaja teha veel lisauuringuid, et välja selgitada, kuidas koroona mõjutab ajutegevust. Küll on aga selge, et koroonaviirus tungib otse ajju ja põhjustab seal häireid, ütles Oxfordi ülikooli neuroloogiaprofessor Masud Husain.

Üks hüpotees on, et viirus tungib otse kesknärvisüsteemi, aga võib olla ka muid mõjusid. Koroona mõjutab vere hüübimist, mis võib kaasa tuua ajuinfarkti. Lisaks võib ajutegevust mõjutada viiruse poolt tekitatud põletik.

Vaimset tervist võivad mõjutada ka haiguse põhjustatud stress, pikk haiglasolek ja haiguse muud sümptomid, ütles Nottinghami ülikooli kliinilise prühholoogia abiprofessor Musa Samin.

Koroona ja ajukahjustuse seoseid on leitud ka varasemates uuringutes. Veebruaris jälgiti Itaalias 381 koroonapatsienti ja selgus, et neist 30 protsendil esines haiglasoleku jooksul post-traumaatiline stressihäire.

Möödunud aasta sügisel tegid Prantsuse teadlased kindlaks, et kolmandikul koroonapatsientidest esines veel mitu kuud pärast haiguse läbipõdemist mäluhäireid. Viiendikul esinesid keskendumisraskused.

Muud koroonaga seotud pikaajalised häired on veel kurnatus, hingamisraskused, palavik, kurguvalu ja köha. Samuti võivad esineda lihasvalu, iiveldus, peavalu, lõhna- ja maitsemeele nõrgenemine ning muud neuroloogilised vaevused.

Praegu pole veel teada, miks on mõnedel inimestel haigus pikaajaline. Arvatakse, et see võib olla pärilik.

6-month neurological and psychiatric outcomes in 236 379 survivors of COVID-19: a retrospective cohort study using electronic health records

Our study provides evidence for substantial neurological and psychiatric morbidity in the 6 months after COVID-19 infection. Risks were greatest in, but not limited to, patients who had severe COVID-19. This information could help in service planning and identification of research priorities. Complementary study designs, including prospective cohorts, are needed to corroborate and explain these findings.

(Külastatud 1,750 korda, 1 külastust täna)