Soomlanna oli šokis, kui nakatus peale vaktsineerimist koroonaga

Soomes on väga vähesed inimesed nakatunud peale vaktsineerimist koroonaga. 53-aastane Anu on üks neist.

Soomlanna sai nakatumisest teada kolm nädalat peale seda, kui oli saanud esimese vaktsiinisüsti. Ta oli pärast seda nagu puuga pähe saanud. Kui sai teada nakatumisest, siis pani käed risti ja oli õnnelik, et oli vaktsineeritud, vahendab MTV.

Anu sai esimese vaktsiinidoosi 3. märtsil, kuna tal on 2. tüübi diabeet ja kuulub riskigruppi. Nädala pärast puutus ta töö juures kokku koroonaga ja pandi karantiini.

Haigusnähtusid polnud, aga naine soovis lasta teha testi, et võiks pärast karantiini lõppu jätkata kohalikele elanikele mõeldud majutuskoha perenaisena. Naisele aga öeldi, ilma haigusnähtudeta testi ei tehta.

Kui karantiin oli kestnud 5 päeva, pääses naine siiski testile. Ilma haigusnähtudeta naise positiivne testitulemus oli kõigile suur üllatus. See oli šokk, kirjutas naine sotsiaalmeedias. Kõik tuttavad imestasid.

Naine pandi isolatsiooni, et oodata ära haigusnähtude ilmnemine. Haigusnähtusid aga ei tekkinud terve isolatsiooni aja jooksul. See pani imestama ka meedikuid.

Naiselt küsiti telefoni teel vähemalt kümneid kordi, ega tal tõepoolest pole haigusnähtusid. Naine mõõtis igal hommikul palavikku, aga midagi ei olnud.

Pärast isolatsiooni lõppu on naine käinud väljas jalutamas. Tema vastupidavus on olnud nagu varem. Praegu näib nii, et naine on koroona läbi põdenud täiesti ilma haigusnähtudeta.

Anu oli saanud ainult ühe vaktsiinidoosi, kui ta nakatus. Järgmise doosi peaks saama maikuu lõpus. Naisele öeldi, et haigestumise tõttu võidakse teise doosi andmine edasi lükata. Siis aga selgus, et nii ei juhtu. Naine ise polnud nõus, et vaktsineerimise aeg edasi lükatakse – ta usub vaktsiini ja teab, et koroona on salakaval haigus.

Terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et praegu on soovitus selline, et neile, kes on haigestunud koroonaga peale esimest doosi, neile antakse ka teine doos.

Nohyneki väitel poole piisavalt uuritud seda, kas koroona läbipõdenutele piisab vaid ühest doosist ja kui kaua mõju kestab. See võib nii olla, aga kindlust pole.

Praegu soovitatakse kõigile koroona läbipõdenutele anda kaks vaktsiinidoosi, aga vaktsineerimisega pole kiiret, sest on teada, et haigestumine annab kaitse vähemalt pooleks aastaks, võimalik, et ka kauemaks.

Soomes oli 24. märtsi seisuga nakatunud koroonaga 423 vaktsineeritud inimest. See on 0,05 protsenti vaktsineeritutest. Enamusel neist tuvastati koroona peale esimest vaktsiinisüsti. Ainult 51 puhul tuvastati koroona peale teist vaktsiinisüsti.

Ükski vaktsiin ei anna 100-protsendilist kindlust, seetõttu tuleb valmis olla selleks, et haigestuvad ka need, kes on vaktsiini saanud, märkis Nohynek. Vaktsiin ei kaitse nakatumise eest, selle eesmärk on ära hoida rasked haigusjuhud ja surmad.

Soome uuringud näitavad, et juba üks vaktsiinidoos annab hea kaitse raskekujulise koroona vastu. Vaktsiinid on aga erinevad. Pfizer-BioNTechi vaktsiiniga saabub kaitse varem, 10-13 ööpäeva peale esimest vaktsiinidoosi. AstraZeneca vaktsiiniga tekib kaitse hiljem, umbes 3 nädala pärast. Peale vaktsineerimist nakatunud Anu oli saanud samuti AstraZeneca vaktsiini.

Praegu pole Soomes teadaolevalt ükski vaktsineeritu sattunud koroonaga intensiivi. Vaid 16 vaktsineeritut on sattunud haiglasse, aga pole teada, kas põhjuseks oli koroona või midagi muud.

Nohynek ütles, et soomlanna Anu juhtum, kus peale vaktsineerimist põetakse koroonat haigusnähtudeta on üsna tavaline. Kui vaktsineeritu nakatub, siis on haigusnähud palju leebemad või puuduvad need sootuks. Vaktsineeritud levitavad suure tõenäosusega haigust vähem edasi.

(Külastatud 682 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid