Koroona vastu vaktsineeritud peavad kandma maski edasi – miks see nii on? Küsimustele vastab Soome terviseameti esindaja

Nakatumiste arv on hakanud Soomes vähenema ja tänu sellele on võimalik hakata üle kuu aja kestnud karme piiranguid leevendama. Aprilli lõpu seisuga on ligi kolmandik Soome täisealistest saanud oma esimese vaktsiinisüsti.

Soome Yle küsis terviseameti peaarstilt Hanna Nohynekilt, milliseid ohutusabinõusid peaks jätkuvalt kasutama.

Kuidas on suudetud kinni pidada vaktsineerimiskavast?

  • Vaktsiine tuleb praegu hästi. AstraZeneca vaktsiini kasutamise peatamine ja 65-aastase vanusepiiri seadmine aeglustavad vaktsineerimist mõnevõrra, kuid mitte eriti.

Kuidas mõjutab vaktsineeritus nakatumiste arvu?

  • Vaktsineerimised ei ole veel suutnud nakatumiste arvu vähendada, kuna nakatumised on põhiliselt noortel täiskasvanutel ja neid pole veel vaktsineeritud.

Millistes numbrites väljendub vaktsineerituse kasv?

  • Raskeid haigestumisi, surmajuhtumeid ja haiglaravi on selgelt vähem nüüd, kui on kaitstud kõige nõrgema tervisega inimesed.

Milline on koroonavaktsiini kaitsev toime pärast esimest doosi?

  • Avaldatud aruannete põhjal on laboratoorselt kinnitatud haiguse vastu enne teist annust kaitsev toime sõltuvalt vaktsiinist umbes 50 protsenti ja pärast teist doosi suureneb see 70–90 protsendini. Raskete haigusjuhtimite vastu on efektiivsus veelgi suurem. Lisaks eritab vaktsineeritud inimene esimesest doosist alates vähem viirust ja lühemat aega kui vaktsineerimata. Kuidas erinevad viiruse variandid neid näitajaid muudavad, pole veel hästi teada.

Mida tähendab see kaitse vajaduse jaoks avalikes kohtades? Kas vaktsineeritud peavad end ikka maskiga kaitsma samamoodi nagu vaktsineerimata?

  • Kui olete avalikus kohas, kehtivad tavapärased ettevaatusabinõud, st ohutuskaugused, maskid, käte desinfitseerimine ja pesemine. Isegi vaktsineeritul tuleks maski kanda avalikes kohtades ja kohtumisel inimestega, kelle vaktsineerimise staatus pole teada.

Aga eraruumid ja kahe vaktsineeritud inimese kohtumised?

  • Kui kaitsev toime pärast ühte doosi on 50 protsenti, on inimesel siiski võimalik nakkust edasi levitada. Kuid kahe vaktsiinidoosiga on nakkuse levitamise oht palju väiksem. Kui kohtuvad kaks inimest, kes on saanud mõlemad doosid, on tõenäoline, et distantsi hoidmine ja maskid pole enam vajalikud. Euroopa haiguste ennetuse ja kontrolli keskuse (ECDC) soovituse kohaselt ei ole vaja enam maske ja ohutuskaugust olukordades, kus kaks vaktsineeritut kohtuvad. Terviseamet annab lähiajal selle kohta juhised.

Kui kaua peab end jätkuvalt kaitsma avalikes kohtades ja olukordades, kus on võõraid inimesi?

  • Ikka on hea hoida ohutusvahet, kanda maski ja pesta käsi. Ehkki oht on väiksem, pole see siiski kadunud. Epideemia võib kiiresti pöörduda, nagu on juhtunud teistes riikides. Näiteks Iisraelis ja Suurbritannias näeb olukord praegu hea välja, kuna vaktsineeritus kasvab, kuid seda mõjutab ka see, millised viirused riigis levivad. Isegi kui vaktsineeritus on hea, võivad tekkida uued nakatumised, kui vaktsiin ei paku piisavat kaitset uute viirusevariantide vastu.

Kas koroonat põdenul tuleb lasta end vaktsineerida?

  • Praegu arvatakse, et vaktsiin pakub lisakaitset koroonaviiruse haigust põdenud patsientidele. Vaktsiini võtmisega ei ole vaja kiirustada, sest haigus võib pakkuda kaitset kuus kuud, võib-olla isegi kauem. Terviseameti suunis on, et esimese kuue kuu jooksul peale haigestumist ei ole vaja kiirustada vaktsiini võtmisega, kuid kui inimene soovib seda teha, siis pole selleks mingit takistust, see tähendab, et vaktsineerimine pole samuti ohtlik.

Mis on teada koroonahaigusest saadud immuunsuse kestuse kohta?

  • Kaitse võib olla kuni üheksa kuud. See võib olla ka lühem või pikem. Mõne inimese jaoks kestab kaitse kauem ja kaitse kestus näib olevat seotud sellega, kui raske oli koroonahaigus. Haiguse raskemate vormide korral on immuunsus tugevam, mille tulemuseks on kauem kestev kaitse.

Kui kaua tuleb kaitsemeetmeid veel siseruumides kasutada?

  • Me ei tea veel kindlalt. Soovime olla pigem ettevaatlikud kui liiga optimistlikud, et viirus on seljatatud. Meil on vaktsineeritud ainult ligi kolmandik elanikkonnast. Karjaimmuunsuse saavutamiseks on arvatud, et kaitsta tuleks 70–80 protsenti elanikkonnast. See eesmärk saavutatakse Soomes alles suve keskel. Seetõttu tahaksin, et inimesed suudaksid vähemalt seni maski kanda ja hoolitseda kaitsemeetmete eest.

Kas mõned kaitsemeetmed peaksid jääma püsivaks?

  • Võib juhtuda, et õpime sellest pandeemiast. Võib-olla muutuvad maskid harjumispäraseks nagu Aasias, eriti gripihooajal. Oleme näinud, et koroona ettevaatusabinõudest on olnud palju kasu ka teiste nakkushaiguste puhul. Näiteks pole koroonapandeemia ajal peaaegu olnud grippi, RSV-d ega muid hingamisteede haigusi. Kui inimesed on käsi pesnud, maske ja distantsi hoidnud, kaugtööd teinud ja vähem kogunenud, on kõik hingamisteede haigused ja kõhuhaigused vähenenud. Võib-olla toob see tavaellu mõne positiivse tava.

Mis on teada vaktsiini toime kestuse kohta, kui kaua suudetakse vaktsiiniga viirusnakkuse vastu võidelda?

  • Praegu on vara öelda, kui kaua toime kestab. Selliseid vaktsiine on aga vähe, mille puhul isegi eakatel on kaitseefekt üle 90 protsendi, mis on väga hea märk. Kõige varem vaktsineeritud on olnud vaktsineeritud umbes aasta, kuid nende arv on endiselt liiga väike, et öelda, kui kaua kestab elanikkonna kaitse. Oluline küsimus on kindlasti see, mis juhtub kaitsevõime ja selle kestusega viiruse variantide puhul. Paljud riigid valmistuvad juba kordusdooside soetamiseks.

Millised ohud on veel seotud viiruse levikuga?

  • Pole veel täpselt teada, kui palju võivad viiruse variandid vaktsiini antavat kaitset murda ja kas on vaja kohandatud vaktsiine. Viirus võib muteeruda kas raskemas või kergemas suunas. Samal ajal tehakse ettevalmistusi vajaduseks tulevikus koroonaviiruse vastu regulaarselt vaktsineerida, nagu näiteks hooajalise gripi vastu.

Rajoituksia poistetaan vähitellen – suojatoimista hyvä pitää kiinni edelleen

Tiukkoja rajoituksia lähdetään purkamaan vähitellen. Rokotukset eivät vielä suojaa tartunnoilta, kun vasta vajaa kolmannes väestöstä on rokotettu, muistuttaa asiantuntija. Tartuntamäärät ovat useilla alueilla olleet laskusuunnassa ja tiukkoja yli kuukauden kestäneitä koronarajoituksia vähitellen puretaan. Lähes kolmannes yli 18-vuotiaista suomalaisista on saanut ensimmäisen koronarokoteannoksen huhtikuun loppuun mennessä.

 

(Külastatud 1,011 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid