Töötaja võltsis Soomes koroonatõendit – dokumendi võltsimise eest võib saada vanglakaristuse

Lapimaal Kittilä vallas Levil töötavat isikut kahtlustatakse koroonatõendi võltsimises. Töötaja lasi teha koroonatesti eelmisel nädalal. Tulemus oli positiivne, aga töötaja muutis selle negatiivseks.

Töötaja käis enne testitulemuse selgumist töökohal ja nakkusega kokku puutunud on ametivõimudele teada. Isik on osalenud Levil ka erapeol, vahendab Yle.

Asja kohta on politseile esitatud kuriteoteade. Politsei pole seda veel ametlikult kinnitanud.

Koroonatesti tulemus kajastub veebis Omakanta teenuses, samuti antakse välja paberil tõend. Positiivse testitulemuse kohta läheb teade ka terviseametivõimudele ja nende kaudu terviseametile.

Paberil tõendit võltsiti valge lakiga, kus kaeti tekst „COVID-19 positiivne” ja asendati see tekstiga „COVID-19 negatiivne”.

Kittilä valla peaarst Heidi Tanninen ütles, et koroonatõendi võltsimisega püüti minna tööle või teiste inimeste sekka. Kui nõnda karantiini- või isolatsioonireegleid rikutakse, siis võib nakatuda teine inimene ja raskemal juhul olla tulemuseks raske haigestumine või surm. Need on tõsised asjad.

Tannineni väitel peab koroonatõendi võltsimist igal juhul uurima politsei. Lapi ülikooli kriminaalõiguse professor Minna Kimpimäki ütles, et karistus dokumendi võltsimise eest on trahv või kuni kahe aasta pikkune vangistus. Otsust võivad mõjutada eriolukord ja ohtlik nakkushaigus.

Koroonatesti võltsimine pole Kimpimäki väitel ilmselt raskekujuline dokumendi võltsimine, tõenäoliselt vaadatakse seda kohtus kui tavalist dokumendi võltsimist. Samas pole Soome kohtus veel antud asjas pretsedente olnud. Kohtus võidakse arvestada, et tegemist on rahvatervise seisukohalt olulise dokumendiga. Võltsimisega võidakse eksiteele viia tööandja, ja nõnda käia tööl ning saada sellega majanduslikku kasu.

Koroonatõendi võltsimise puhul pole ilmselt siiski tegemist pettusega. Pettuse puhul peab saama ära tõestada majandusliku kasu ning teisele osapoolele tekitatud majandusliku kahju.

Kittiläs tehti suusapuhkuste ajal ligi 700 koroonatesti nädalas. Enamus inimesi järgib kehtestatud reegleid, aga väike osa seda ei tee. Vallas on esinenud karantiini- ja isolatsioonimääruste rikkumisi. Heidi Tannineni väitel on põhjuseks asjaolu, et inimesed ei saa aru, kui ohtlik see võib olla.

Inimesed ei saa aru, et isegi kui neil pole haigusnähtusid, võivad nad nakkust edasi levitada. Nakkus võib levida juba paar päeva enne haigusnähtude ilmnemist. Karantiin on selles mõttes ohtlik aeg.

Professor Minna Kimpimäki ei taha moraali lugeda, aga tema väitel võivad ka mõtlematusest tehtud tegudel olla kurvad tagajärjed. Tegemist on siiski kuritegudega ja politsei võib hakata asja uurima. See omakorda toob kaasa kohtusse mineku, mis on samuti küllalt kurnav, kuigi karistuseks võib olla vaid rahatrahv.

(Külastatud 625 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid