Soome intensiivravi õed on kurnatud ja kaaluvad ameti mahapanekut – kardavad ise haiglaravi

Soome intensiivravi õed tunnistavad, et on kurnatud ja kaaluvad ameti mahapanekut – ühtlasi kardavad ise haiglasse ravile sattuda, sest kogenud õdesid on vähe tööle jäänud.

Hirmutab, kui peaks ise haiglasse ravile sattuma, kuna kogenud töötajaid pole piisavalt alles jäänud, kommenteeris intensiivravi õena töötanud Anna. Tal sai kevadel kõrini Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna  tegevusest. Ta loodab, et tulevikus võetakse õdede kurnatuse probleemi tõsiselt, vahendab MTV.

Praegu intensiivravi õena töötav Sari on väsinud. Tema väitel kardetakse, et intensiivravi kohad lõppevad, aga seal pole midagi teha, kui pole inimesi, kes haigetega tegelevad. Kui õed on nii väärtuslikud, siis miks see kusagilt välja ei paista, küsib Sari.

Sari ütles, et kui õed oma muret kurdavad, siis öeldakse, et nad võivad minna, sest järjekord on Helsingis Meilahtis ukse taga, Pasila jaamani välja.

Mõlemad naised on töötanud Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS koroonapatsientide intensiivravi osakonnas. Nad ei andnud kommentaare oma nimega, kuna kardavad töö juures tagakiusamist.

Helsingi ülikooli haigla õenduse juht Marja Renholm ütles, et töötajate lahkumises pole viimase paari aasta jooksul olnud suuri muutuseid. Pea kõik lahkunud õed on jäänud pensionile. Samas ta tunnistas, et õdede probleemid on tõsine sõnum ja asjaga tuleb tegeleda.

Anna ja Sari räägivad, et praegu ei paista õdede kurnatus veel välja, aga nad mõlemad kaaluvad ameti mahapanekut. Lahkumist kaaluvad nii vanemad kui nooremad haiglaõed. Olukord on väga raske neile, kes jäävad, kuna kogu aeg tuleb peale uusi inimesi, keda peab hakkama välja õpetama.

Ametiühingu usaldusisik Jyri Saarinen ütles, et õdesid pole piisavalt ja uute inimeste leidmine raske. Raske aasta on toonud välja õdede kurnatuse probleemi.

Saril on paarikümne aastane kogemus intensiivravis ja tema ongi see, kes peab uusi tulijaid välja õpetama. Ta räägib, et koroona-ajal on tulnud väga palju uusi inimesi tööle. Osa noortest tulijatest on väga hirmul.

HUS-i andmetel on uued tulijad teinud seda vabatahtlikult. Renholmi väitel on osa näinud selles uut võimalust. Annal on asjast aga teistsugune arvamus. Ta töötas kevadel muus osakonnas, enne kui intensiivravisse üle viidi. Ta tegi seda surve all. Ta ei kujuta ette, mida oleks tehtud, kui ta oleks keeldunud. Ta ei tea kedagi, kes oleks minekust keeldunud.

Intensiivravi muudab raskeks asjaolu, et 23 tundi ööpäevas on patsient õdede vastutusel. Arst käib patsiente vaatamas vaid paar korda ööpäevas. Kogenud töötajate koormus on kasvanud, kuna nad peavad tegelema ka väheste kogemustega töötajatega. Anna kardab, et ravi kvaliteet langeb veelgi.

Sügise jooksul on Helsingi piirkonnas lisandunud intensiivravisse 54 uut töötajat. HUS-i andmetel on ressursse lisatud, mitte kärbitud. Õed aga näevad seda asja teistmoodi. Anna väitel paistavad vähesed kogemused just intensiivis välja. Sari nõustub sellega. Ravi kvaliteet kannatab, kui asju tehakse kiirustades ja väsinutena. Lisaks võeti paar kuud tagasi kasutusele uus patsientide infosüsteem, mille kasutamisega on probleeme.

Kui hooldajaid on vähe, tuleb vastu võtta otsuseid, mis on eetiliselt küsitavad – patsiente ei saa ravida nii, nagu oleks vaja, tunnistab Anna.

Viimastel nädalatel on õdesid ähvardatud taas eriolukorra kehtestamisega. Vajadusel kutsutakse parlament kiiresti kokku, et eriolukord ära teha. HUS on korduvalt soovinud eriolukorra kehtestamist. Ametiühing kahtlustab, et HUS tahab eriolukorda, et ei peaks õdedele juurde maksma. HUS teatas käesoleval nädalal, et on valmis tõstma pühade ajal täiendava vahetuse eest hüvitist 60 eurolt 85 euroni. Õdedel soovitatakse samas võtta täiendavaid vahetusi, justnagu see oleks preemia kevadise rassimise eest. Õdede väitel oleks töötajaid piisavalt, kui töö eest makstaks korralikult.

Haiglaõed ei vaata eriolukorra peale ootusärevalt, vaid pigem õudusega, kuna eriolukord võimaldab niigi kurnatud õed puhkepäevade ajal tööle ajada. Sari jaoks lõppeski kevadel puhkus eriolukorraga. Hiljem ära jäänud puhkusepäevi millegagi ei asendatud. Kevadel olid töötajad veel lootusrikkad, kuna arvati, et tööandja mõistab neid. Hiljem selgus, et see oli asjatu lootus. HUS teatas käesoleval nädalal, et ära jäänud puhkuse eest makstakse 425 eurot hüvitist.

Anna väitel aga on kurnatus osaliselt seotud HUS-i vananenud juhtimisstiiliga. Haiglaid juhivad arstid ja nii toetatakse vaid nö omasid. Õdede probleemid ei huvita kedagi. Õed on juhtimise üle kaevanud, aga mingeid muutusi pole toimunud. Probleemid lükatakse vaiba alla. See uppuv laev ei püsi kaua pinnal, kui nii jätkub, märgivad õed.

Sari väitel näitab juhtkonna hoolimatust ka see, et traditsioonilised jõulude pudrusöömised on ära jäetud ning selle asemel pole mitte midagi. HUS-i info kohaselt jäeti pudrusöömised ära seoses koroona-olukorraga. Kevadel pakuti tasuta kohvi ja piima, nüüd öeldi, et koroona tõttu ei saa enam sedagi.

Renholmi väitel toetatakse õdesid hingeabi programmi kaudu. Programmiga püütakse toetada õdede vastupidamist. Soovijatele pakutakse nii individuaal- kui grupiteraapiat.

Õdede endi väitel utsitatakse neid rohkem pingutama, näiteks viimati soovitati haigla töötajatele rohkem talvesõja „vaimu”. Õed aga vajaksid midagi konkreetset, kasvõi seda jõuluputru. Õed tunnistavad, et tänusõnad mõjuvad neile juba solvanguna. Kardetakse, et see muudab olukorra veel hullemaks.

(Külastatud 2,441 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid