Soome rikkaim mees, liftifirma Kone omanik ja juht Antti Herlin saab pidevalt kirju selle kohta, kuidas tema nime abil on internetis inimestelt raha välja petetud. Herlin vastab neile kirjadele oma sekretäri kaudu, et pettusi aitab vältida kriitiline meediakasutus – kõike, millest kirjutatakse ei pea uskuma.
Internetis levivad lood selle kohta, kuidas Herlin on investeeringud bitcoinidesse ja sellega suure varanduse kokku ajanud. Neid lugusid uskuma jäänud soomlased on samuti investeerinud ja oma raha kaotanud, vahendab Helsingin Sanomat.
Herlin ise kinnitab, et pole kunagi oma raha pannud mingitesse bitcoinidesse. Mees tunnistab, et on terve elu teinud tööd selleks, et töö oleks vaeva väärt, mitte selleks, et raha kokku ajada. Ta teeb seda, mis talle meeldib, ja seda mitte raha pärast. Miks peaks ta tegelema veel bitcoinidega?
Herlin on lifte valmistava firma Kone põhiomanik ja juht, lisaks on ta Helsingin Sanomate väljaandja firma Sanoma üks suuremaid osanikke. Oma talus Kirkkonummis kasvatab ta lihaveiseid. Spekulatiivne investeerimine virtuaal- ja muudesse valuutadesse on talle täiesti võõras. Sellele vaatamata peab ta viimasel ajal päevast päeva kokku puutuma bitcoinide teemaga.
Üks mees, kes võttis Herliniga ühendust kirjutab, et mehe isa on müünud kogu oma vara, kui nägi internetis artiklit, kus oli kirjas, et Herlin on teeninud bitcoinide abil suure varanduse ning soovitab seda ka teistele. Eriti palju on hakanud Herlin saama selliseid kirju tänavusel kevadel ja suvel. See tuleb asjaolust, et sotsiaalmeedias ja e-posti kaudu on levitatud kirjutisi Herlini bitcoini-investeeringutest. Need kirjutised on täielik vale. Herliniga pole keegi rääkinud ja Herlinil pole mingit seost nende kirjutistega. Vähemalt ühe tänavuse suve jooksul levitatud kirjutise autoriks oli märgitud Aleksi Tallberg, mis on välja mõeldud nimi. Artiklis viidatakse täielikult välja mõeldud Yle artiklile, kus ajakirjanik Matti Rönkä justkui intervjueerib Herlinit bitcoinide teemal. Kirjutise eesmärk on panna inimesed registreeruma kurjategijate loodud veebisaidil ja edastama sinna oma andmed.
Pärast seda võetakse inimesega ühendust telefoni teel enamasti välismaiselt numbrilt ja õhutatakse investeerima raha. Selleks on tehtud ehtsatena näivad veebiküljed. Algul palutakse väikest summat, aga ajapikku summad kasvavad. Tihti võetakse teatud programmide abil kannatanu arvuti kontrolli alla. Tegelikkuses ei investeerita raha bitcoinidesse ega millessegi muusse, vaid see läheb otse kurjategijate taskusse. Kui kannatanu on rahast tühjaks tehtud, siis kaovad petised nagu tina tuhka.
Selliste pettuste arv kasvab Euroopas kiiresti. Europoli hinnangul on petiste saadav tulu aastas ligi 10 miljardit eurot. Märtsikuus tuli välja üks Kiievist juhitud kuritegelik organisatsioon, millel olid kannatanud ka Soomes. Tänavu on ainuüksi Helsingis teatatud ligi 3000 pettuse juhtumist. Kurjategijate jälitamine ja tabamine on aga väga keeruline.
Herlin lasi pettuse ohvriks langenud mehele saata kirja, et ärgu ta enam oma raha sinna pangu. Pärast seda pole mehe poeg temaga enam ühendust võtnud. Herlinile hakati kirjutama paar aastat tagasi, kui ilmusid esimesed artiklid selle kohta, kuidas ta on oma raha investeerinud ja võitnud. Herlin ise räägib, et pole neid artikleid lugenud, kuna ta ei kasuta Facebooki ega muud sotsiaalmeediat. Algul ei võtnud Herlin ise neid artikleid tõsiselt, kuna need olid kehvalt kirja pandud tõlked, mis ei tundunud usutavad. Oli raske arvata, et keegi nende lõksu langeb. Uuemad kirjutised on aga nii kvaliteetsed, et nende autor peab olema soomlane. Need kirjutised on paljud ära petnud.
Herlin ise on samuti petiste ohver, kuna tema nimel levitatakse valesid. Arvatakse, et Herlin ise on kuidagi asjaga seotud. Küsitakse, miks pole Herlin asja politseisse andnud. Samas on Herlin seda juba teinud. Politsei on aga uurimise lõpetanud, kuna tegijad on välismaal ja neid tabada väga raske. Herlini esindajad on võtnud ühendust otse Facebookiga. Sotsiaalmeediasse luuakse Herlini valeprofiile, mille abil meelitatakse inimesi pettustele. Asi on nii hull, et kui üks profiil eemaldatakse, luuakse kaks uut asemele. Inimesed arvavad, et küll politsei selle asjaga hakkama saab, aga ei saa. Inimestel on raske uskuda, et Herlini-sugune Soome rikkaim inimene on internetipettuste ees võimetu. Herlin on pikalt mõelnud, mida saaks teha, aga ta ei ole suutnud midagi välja mõelda.
Valede kvaliteet üha paraneb ja Herlin ootab seda päeva, mil avaldatakse video, kus ta bitcoine propageerib. Tehniliselt on see võimalik, ta on näinud sellist valevideot, kus räägib Barack Obama. See video tundus täiesti ehtne.
Herlini arvates on ainus võimalus selliseid pettusi vältida parandades inimeste meedia kasutamise oskusi. Kõike, mis on kirjas või näha ei pea uskuma. Pettuseid esineb igal pool ja kogu aeg. Peab õppima suhtuma meediasse ja selle sisusse kriitiliselt. See on raske. Näiteks firmas Kone testitakse pidevalt töötajaid, saates neile petukirju. Kui neid ei suudeta eristada, siis antakse tagasisidet. Inimesi peab meediakasutuse osas harima ja seetõttu on Herlin nõus asjast avalikult rääkima.
Soomes on sarnastes pettustes kasutatud lisaks Herlinile veel laulja Juha Tapio, kütuseärimehe Mika Anttoneni, uudisteankru Matti Rönkä ja näitleja Jasper Pääkköneni nimesid. Herlin tunnistab, et tal on väga kahju neist inimestest, kes on selliseid pettusi uskuma jäänud. Ta soovitab olla raha investeerides ettevaatlik ja kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti nii ka pole. Lihtne fakt on see, et väikse riskiga ei teeni suurt tulu. Kui kusagil teenitakse lihtsa vaevaga palju raha, siis turumajandus reageerib nii, et sellesse valdkonda tulevad uued tegijad, konkurents tiheneb ja tulud vähenevad.
https://www.hs.fi/talous/art-2000006585823.html
