Soome naine kavatses töötada suvi otsa Päijät-Häme maasikatalus, aga pidas vastu vaid paar nädalat. Maasikatalu polnud tema arvates turvaline koht suvetöö jaoks.
Aednikuks õppiv Sarita otsis omale Soomes suvetööd kuu aega. Ta palgati juulikuuks maasikaid korjama Päijät-Häme maasikatallu, kirjutab naine sotsiaalmeedias..
Naine ise räägib, et see töö pidanuks olema täiesti tema teema – tal on nobedad sõrmed, talle meeldib töö vabas õhus ja ta teab, et on valmis kiiresti marju korjama. Talle meeldib füüsiline töö ja teadis hästi, kuhu ta läheb.
Ta jõudis aga talus töötada vaid kaks nädalat, kui tuli ise ära. Töötingimustes ja suhtumises olid tema arvates suured puudused.
Naine pani tähele, et maasikatalus oli palju välismaalasi, keda veeti bussidega tööle. Algul arvas naine, et need on eestlased, aga siis tuli välja, et ukrainlased. Naine oli imestunud, kuidas saab olla nii palju ukrainlasi, kui piir polnud Ukrainaga lahti.
Naine kirjeldab, kuidas soomlased ja ukrainlased olid vahepeal samal põllul. Ukrainlased tulid põllul korjamisega ühelt poolt ja soomlased läksid teiselt poolt vastu. Ta märkas juba esimesel päeval, et kui korjajad jõudsid kohakuti, siis võeti soomlastelt head vaod ära ja anti ukrainlastele. Ta ei tea, kas see oli juhus, aga uued vaod olid halvemad. Tekkis tunne, et ukrainlastel on mingi eelisõigus ja liikusid jutud, et kuivõrd nad on Soomes töölubadega, siis töötavad madalama palga eest, ehk nende pealt teenib paremini.
Lisaks kuulus töö hulka mädanenud ja hallitanud marjade korjamine, mille eest raha ei makstud. Palka maksti ainult müügiks korjatud marjade eest. Mädanenud marjade põllu pealt koristamine aga polnud lihtsalt tasuta töö, vaid see võttis aega, mis oleks muidu kulunud korralike marjade korjamisele.
Veel kulus palju aega järjekorras seismise peale, et lasta marju kaaluda ja nende kvaliteeti kontrollida. Mitu korda juhtus, et saadeti järjekorras tagasi, kuna marjad ei kõlvanud. Üks eestlasest marjakontrollija viskas suure hulga korjatud marju minema. Teine kord saatis sama kontrollija naise uuesti tagasi. Kui naine läks uuesti sama korviga, siis marjad järsku kõlbasid. Ühe teise kontrollija käest sai naine kiita.
Marjade kogumiskohad olid lähestikku ja inimesed puutusid omavahel kokku. Turvavahet oli seal väga raske hoida. Samad korvid ja kastid käisid käest kätte. Lisaks polnud kõigis WC-des kätepesu võimalust. Pärast seda toodi tualetikabiinide juurde veekanistrid.
Kui meedias oli info 9 koroonaga nakatumise kohta Päijät-Häme marjakorjajate hulgas, siis hakkas Sarita muretsema. Tal oli kokkupuude oma vanematega ja ta küsis talust, kas tegemist oli nende taluga. Selle peale otsest vastust ei tulnud. Ääri-veeri anti mõista, et tegemist oli sama taluga, aga seda otse ei öeldud.
Naine võttis pärast seda ühendust terviseametnikega, aga nemad ei teadnud, et talus oleks olnud koroonaga nakatumised. Naine ei näinud ühtegi haigestunud töötajat.
Sarita ütles töökoha üles teisipäeval e-posti vahendusel. Ta andis e-posti sõnumis teada, mis oli lahkumise põhjus. Tema lahkumine võeti hästi vastu.
Samas ei jäänud naisele suvetööst head tunnet. Varem olid tal olnud maatööga seoses vaid head kogemused. Ta on muu hulgas kartuleid võtnud. Töö maasikatalus ei vastanud sellele, milline töö Soomes peaks praegu olema. Samas pole ta seda tööd enda jaoks lõplikult välistanud. Kui tuleb veel võimalusi, siis ta võtab töö vastu ja proovib uuesti. Ta leiab, et igal pool pole tingimused ühesugused.
Maasikatalu omanik polnud kuulnud naise postitusest sotsiaalmeedias, vahendab Iltalehti. Omaniku väitel töötavad soomlased ja välismaalased eri põldudel. Ta märkis, et koroona kohta pole samuti midagi maha salatud ja talus on alati peetud lugu hügieenist. Omanik oli vastanud naisele, et talus pole olnud nakatumisi.
Maasikatalus tehti neljapäeval ametlik tervisekontroll. Kontrolliti nii põllul töötamist kui hügieenireeglite järgimist. Talu omaniku väitel tuli kontroll sisse ilmselt seoses naise kirjutisega, aga mingeid puudusi ei avastatud. Päijät-Häme tervisekaitsest kinnitati samuti, et kõik oli talus korras. Talu omaniku väitel on naise juhtum üksikjuhtum ja see ei peegelda üldist arvamust. Enamus talus töötavatest marjakorjajatest on soomlased.
