Ettevaatust: Soomes on aktiveerunud telefonipetised ja seda ennenägematul moel

Soomes on viimastel nädalatel aktiveerunud telefonipetised ja seda seninägematul moel. Pettuse ohver kaotab keskmiselt tuhandeid eurosid.

Kahtlaseid kõnesid tehakse päeva jooksul kümneid tuhandeid. Sellist petukõnede lainet pole Soomes varem olnud, vahendab MTV.

Kasutusel on kolm petukõnede tüüpi ja jäljed viivad enamasti välismaale. Kõige levinumad petukõned on nn Microsofti kõned. Neis esineb inglise keelt kõnelev isik kui Microsofti esindaja, aga vahel ka kui mõne teise firma tehnilise toe töötaja.

Kõigepealt võidetakse ohvri usaldus ning väidetakse, et kasutaja arvutis on mingi viga, mida peaks parandama. Lisaks väidetakse, et politseile teatamisest pole kasu ja keegi teine samuti aidata ei saa. Kui ohver on nö konksu otsa saadud, siis kasutatakse kõikvõimalikke viise, et raha välja meelitada.

Kõigepealt tahetakase saada ohvri arvuti üle kontrolliõigus näiteks programmi TeamViewer kaudu. Petised kasutavad samu programme, mida ka muidu ettevõtete klienditoe puhul kasutatakse. Kui arvutile on juurdepääs olemas, tehakse nii, et sellele pääseb ligi ka siis, kui kasutajat pole kohal.

Pärast seda antakse teada, et peab midagi maksma ka selle teenuse eest ja selleks tuleks kasutada krediitkaarti. Kui üks kaardi number on edastatud, siis palutakse maksta sellega näiteks 20 dollarit. Siis võidakse väita, et makse ei õnnestunud ja tuleks kasutada teist kaarti. Pärast seda võidakse kannatanu suunata veebipanka, et sealtkaudu ülekannet teha.

Lõpuks soovitakse veel kinnitust, et tegemist on õige isikuga ning palutakse saata passi või juhiloa pilt. Sellega on kõik eeldused identiteedivarguseks loodud. Kannatanutelt on selliste Microsofti pettustega ära võetud 5000-10 000 eurot, halvimatel juhtudel kümneid tuhandeid eurosid. Kokku on Soome kannatanud jäänud ilma sadadest tuhandetest eurodest. Need on juhtumid, millest on teatatud politseile.

Microsofti kõned algasid veebruaris-märtsis ja nende kohta sai politsei sadu teateid päevas. Siis kõned peatusid märtsikuus, ilmselt seoses koroona karantiininõuetega. Kõned tulid uuesti tagasi maikuu viimasel nädalal ja need on kestnud siiani.

Mudel on sama mis märtsikuus. Ainus vahe on selles, et kui märtsikuus oli tegemist valdavalt Soome numbritega, siis nüüd helistatakse suvalistelt numbritelt. Selliste pettuste hulka kuulub ühtlasi helistaja numbri peitmine ja muutmine arvutitehnoloogia abil. Sellise muutmisega seoses võib kõne vastuvõtjale olla näha kas Soome või mõned teise riigi number. Kõne tuleb aga tegelikkuses hoopis kusagilt mujalt.

Petukõnede hulk on selline, et niisugust asja pole Soomes varem nähtud. Jutt käib kümnetest tuhandetest kõnedest päevas. Välismaal on varem olnud juttu teenuskeskustest, kus selliseid petukõnesid teevad kümned või isegi sajad inimesed päevas. 2018. aastal Saksamaad tabanud petukõnede laine organiseerijad saadi lõpuks kätte. Soomes on petiste kättesaamine raske, kuna ressursid on piiratud. Ametivõimud üritavad praegu pettustele piiri panna koostöös telefonioperaatoritega.

Operaatorid saavad jälgida seda, kas kusagilt tuleb suurel hulgal petukõnesid. On üsna tõenäoline, et kõned tulevad väljastpoolt Soomet. Kõnedes räägitakse inglise keelt aktsendiga, mis pole soome oma, vaid ilmselt pärineb kusagilt Indiast.

Teist tüüpi kõnede puhul räägib isik inglise keelt ja kõne tuleb numbri järgi kas Inglismaalt või näiteks Soomest Uusimaalt. Helistaja pakub võimalust osta eri asju nagu krüptovaluutat ning sellega korralikult teenida. Nende kõnede puhul on helistajal teada isiku telefon, nimi ja isegi aadress. Nn Microsofti kõnede puhul helistatakse aga täiesti juhuslikult.

Kolmas kasutusel olev pettuse liik on helistamine soome keeles Soome ettevõtete üldnumbrile. Helistaja väidab, et keegi on kasutamas ettevõtte veebiaadressi ja et see tuleks enda nimele osta. Hind on kahekordne võrreldes tavapärasega. Selle juhtumi puhul võib tegemist olla ebaeetiliselt käituva ettevõttega. Firmadele võidakse esitada sadadesse eurodesse ulatuvad arved. Selliste juhtumite lahendamist raskendab asjaolu, et ettevõtetele ei laiene samasugused tarbijakaitse-eeskirjad nagu eraisikutele.

Kahtlastele kõnedele võib jätta vastamata, aga mingit kahju ei sünni veel sellest, kui kõne vastu võtta. Kui kõne vastu võtta ja kuulata, millega tegu, siis saab alati kõne katkestada. Kui oodatakse mõnda kõnet välismaalt, siis tasub vastu võtta ja ära kuulata. Samas tagasi ei tasu helistada numbrile, mis paistab olevat seotud pettusega. Sellisel juhul võib kõne minna tasulisele numbrile, millega kaasneb suurem arve. Petukõnedest võib teatada politseile või Traficomi küberturvakeskusele.

(Külastatud 2,369 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid