Värsked uuringud: koroona räsib enim saastunud õhuga piirkondi

USA-s ja Lõuna-Euroopas on koroonast enim räsitud piirkonnad kõige saastunumad. Sama asja toodi välja ka Hiinas.

Itaalias räsib koroonaviirus eriti 10 miljoni elanikuga Lombardiat. Sealsed inimesed hingavad sisse üht saastunumat õhku Euroopas. Pole juhus, et haigus ja saastunud õhk on koos samas piirkonnas, vahendab Helsingin Sanomat.

Hiinas, Euroopas ja USA-s läbi viidud uuringud näitavad, et koroonaviirusel ja õhusaastel on seos. Lombardia õhus on näiteks väga palju lämmastikoksiidi. See tekib autode heitgaaside ja energia tootmise koosmõjul. Lämmastikoksiidil teatakse juba varasemast olevat hingamisteede haigusi põhjustav ja kopsuhaigusi nagu astmat süvendav toime.

Saksa Halle-Wittenbergi Martin-Lutheri ülikooli teadlane Yaron Ogen leidis uuringus seose õhu lämmastikoksiidi koguse ja koroonaviiruse leviku vahel. Ta võrdles lämmastikoksiidi koguseid 66 Euroopa piirkonnas jaanuaris-veebruaris enne koroonakriisi ning koroonasurmade arvu. Selgus, et valdav enamus koroonasurmadest ehk 78 protsenti olid neljas piirkonnas Põhja-Itaalias ning Madriidi piirkonnas Hispaanias. Neis piirkondades olid ka kõige suuremad lämmastikoksiidi kogused ning allapoole suunduvad õhuvoolud, mis takistavad õhu puhastumist.

Ogen märgib teadusajakirjas The Science of Total Environment avaldatud uuringu juures kokkuvõttes, et pikaajaline õhusaaste on üks koroonasurmade peamisi põhjuseid.

Soome terviseameti keskkonnatervise dotsent Raimo O. Salonen aga ei leia, et keskkonna saastatusel oleks sedavõrd suur toime haigusest tingitud suremusele. Samas on teada, et lämmastikoksiid põhjustab lastel hingamisteede haigusi ning soodustab astmat.

Saloneni arvates on palju ohtlikumad aga väiksed tahmaosakesed, mille põhjustatud südame-, veresoonte- ja hingamisteede haigustesse sureb igal aastal Euroops enneaegselt 400 000 inimest. Salonen märgib, et Lombardias kasutatakse talvel külmal ajal majapidamistes palju puiduga kütmist, mis eraldab selliseid tahmaosakesi.

USA Harvardi ülikooli teadlased keskendusid oma uuringus just sellistele väikestele, 2,5 mikromeetrise läbimõõduga tahmaosakestele. Need osakesed jõuavad kõikidesse soppidesse kopsudes. Need osakesed tekivad eelkõige põletamisest. Neid väljub puude ja söega köetavate eramajade korstendest, vanemate diiselautode summutitest ning väiksemate ja vanemate katlamajade korstendest.

Uue koroonaviiruse puhul avaldab mõju juba väike tahmaosakeste kogus. Neis piirkondades USA-s, kus oli suurem osakeste hulk õhus, oli ka suurem suremus koroonaviirusesse. Koroonaviirus suurendab väikeste osakeste tagajärjel surmasid 10 korda. Sama täheldati ka SARS-i ja seagripi puhul.

Oulu ülikooli rahvatervise professori Jouni Jaakkola väitel pole uuringute sellised tulemused üllatavad. See on juba varasemast teada, et õhusaaste suurendab hingamisteede haiguste hulka. Pikaajaline õhusaaste muudab inimesed vastuvõtlikumaks nii gripile kui koroonaviirusele. Õhusaaste pole seotud ainult hingamisteede haiguste, vaid südame- ja veresoonkonna haiguste ning isegi Alzheimeri tõvega. Õhusaaste kahjustab laialdaselt inimeste tervist.

Väiksed tahmaosakesed kahjustavad ka inimese immuunsüsteemi. Kahjustub kopsude pealmine, viiruseid ja baktereid tõrjuv kaitsekiht. Soome on üks maailma puhtaima õhuga riike, millest tulenevalt on olnud väike ka koroonasurmade arv. Samas on ka Soomes piirkondi, kus õhusaaste on suurem.

Kõige saastunumad pole Soomes sugugi linnade keskused, vaid eramajade piirkonnad, kus on palju suitsevaid korstnaid. Üle 50 protsendi Soome tahmaosakestest ja üle 90 protsendi kahjulikest PAH-ühenditest on pärit eramajade korstendest ehk sealt, kus kütetakse kaminaid, ahjusid ja saunakeriseid. Neis piirkondades elab palju vanemaid inimesi, mistõttu võivad need piirkonnad olla ohustatud.

Välisõhku paisatud tahmaosakesed jõuavad ka kodudesse sisse. Uuringute põhjal jõuab Soomes siseruumidesse umbes pool välisõhku paisatud väikestest tahmaosakestest ja seda isegi siis, kui aknad on kinni. Nüüd on kavas hakata Soomes uurima, kuidas sellised osakesed mõjutavad haigestumist koroonaviirusse. Hüpotees on selline, et õhu kvaliteet aitab vältida koroonaviirust.

Koronavirus | Koronaviruksen pahimmin kurittamat alueet myös Euroopan saastuneimpia – “Yksi tärkeimmistä syistä covid-19-kuolemille näillä alueilla”

Italian koronavirusepidemia on raivonnut erityisesti kymmenen miljoonan asukkaan vauraassa Lombardiassa. Maakunnan ihmiset hengittävät myös ilmaa, joka on Euroopan saastuneimpia. Ei liene sattumaa, että tauti ja epäpuhdas ilma ovat keskittyneet samalle seudulle. Tutkimuksissa Kiinassa, Euroopassa ja Yhdysvalloissa on huomattu, että koronataudilla ja ilmansaasteilla on kytkös toisiinsa. Pohjois-Italian Lombardiaa halkoo Po-joki, jonka valuma-aluetta ympäröivät kolmesta suunnasta vuoret.

(Külastatud 1,234 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid